Funu Rúsia-Ukránia

Funu Rúsia-Ukránia hahú iha fulan-Fevereiru 2014 nia rohan hanesan konflitu armadu rejionál ida iha península ukranianu Krimeia nian. Hafoin aneksasaun Krimeia nian, ne'ebé viola lei internasionál, Rúsia harii milísia armada pró-rusu sira iha rejiaun Donbas, iha leste Ukránia nian. Milísia sira-ne'e funu hamutuk ho tropa rusu regulár sira hasoru forsa armada ukranianu sira no milísia voluntáriu sira. Akordu sira Minsk nian iha fulan-Setembru 2014 no Fevereiru 2015, ne'ebé media ho asisténsia internasionál, estipula sesarfogu ida ne'ebé dura ba funu iha leste Ukránia nian. Iha realidade, iha di'ak liu, sira hetan estabilizasaun ida hosi konflitu lokál, ho provokasaun sira ne'ebé la'o hela hosi parte separatista rusu nian.

Hafoin kalma relativu, Rúsia harii tropa barak iha fronteira Ukránia nian hahú iha veraun 2021, maibé deklara katak sei la ataka. Iha loron 24 fulan-Fevereiru tinan 2022, ezérsitu rusu lansa atake ida hosi diresaun oioin, ho objetivu atu hamonu governu ukranianu no troka ho rejime pró-rusu. Hafoin lakon maka'as, tropa rusu sira retira hosi norte no nordeste Ukránia nian hahú iha fulan-Marsu 2022 nia rohan, hodi konsentra sira nia ofensiva de'it iha leste nasaun nian. Hafoin retirada rusu nian, deskobre evidénsia sira hosi krime funu nian ne'ebé maka'as ne'ebé maka halo hosi tropa rusu sira hasoru ema sivil sira iha teritóriu sira ne'ebé maka okupa antes.
Iha súl, Rúsia hadau ponte terrestre ida ne'ebé liga kontinente rusu ho Krimeia ne'ebé aneksa ona. Iha Setembru 2022, Prezidente rusu Vladimir Putin deklara aneksasaun hosi parte boot sira hosi leste no súl Ukránia nian, hodi hahú prosesu rusifikasaun ida iha teritóriu sira-ne'e.
Inísiu konflitu nian
[edita]
Konflitu ne'e hahú iha fulan-Fevereiru nia rohan tinan 2014 ho okupasaun rusu iha Península Krimeia nian, ne'ebé iha soberania ukranianu nia okos; ida-ne'e hala'o uza forsa armada rusu sira lahó insígnia ("Mane Verde Ki'ik sira").[1]
Tuir mai, Rúsia aneksa Krimeia tomak no hala'o ajitasaun no propaganda anti-ukranianu ho objetivu atu destabiliza Ukránia. [2] Enkuantu situasaun iha Kharkiv, Odessa, no Mariupol lori fali ba kontrolu ukranianu, armadu sira ne'ebé hanaran milísia povu nian sai ativu iha rejiaun Donetsk no Luhansk, hetan apoiu hosi intervensaun sira hosi grupu paramilitár rusu sira. [3]
Komandante milísia ida hatete katak rezidente sira Donbas nian la'ós hahú funu, maibé forsa espesiál rusu sira [4] no mersenáriu sira hosi Grupu Wagner. Rúsia apoia milísia sira hahú kedas iha inísiu funu nian, inklui fornese arma pezadu sira ba sira. [5][6] Iha 2014, Rúsia afirma iha mídia rusu katak soldadu rusu sira funu de'it iha Ukránia "iha sira nia tempu livre".[7] Iha Juñu 2014, UNHCR relata atmosfera tauk nian ne'ebé kria hosi milísia sira iha área sira ne'ebé la kontrola hosi governu Ukránia, ne'ebé karakteriza ho oho ema, tortura, no violasaun direitus umanus sira seluk.[8] Kestrusaun totál ida ba lei no rejisaun ba terrór ida grupu armadu sira iha populasaun leste Ukránia nian Relatóriu ne'e dokumenta oinsá grupu armadu sira-ne'e kontinua atu na'ok, detein, halo tortura, no ezekuta ema sira ne'ebé maka rai nu'udar refén atu nune'e bele intimida no ezerse sira nia podér ba populasaun ho maneira ne'ebé maka'as no brutál.[9] Ema rihun atus resin halai sai hosi zona sira ne'ebé afetadu. Bainhira Malaysia Airlines Flight 17 hetan tiru iha área sira ne'ebé kontrola hosi milísia sira iha Donetsk Oblast hosi misil antiaéreu ida ne'ebé halo hosi Rúsia iha fulan-Jullu 2014, ema sivíl na'in 298, inklui labarik na'in 80, mate. Iha inísiu fulan Agostu 2014, Ukránia blokeia ona Donetsk no Luhansk. Ida-ne'e tuir fali ho aumentu signifikativu hosi apoiu hosi Rúsia. Iha fulan Agostu nia rohan, Rúsia kaptura teritóriu iha súl ne'ebé laiha separatista sira. [10][11]

Iha inísiu fulan-Setembru 2014, sesar-fogu ne'ebé frajil, Protokolu Minsk ("Minsk I"), tama iha vigór, ne'ebé tuir loloos sei hetan monitorizasaun hosi Organizasaun ba Seguransa no Kooperasaun iha Europa (OSCE); maski nune'e, ema armadu no ema sivíl na'in 1,300 mate iha períodu to'o fulan-Dezembru nia klaran. [12] Iha Janeiru 2015 nia rohan, OSCE fó-sala ba separatista sira tanba fallansu seluk hodi implementa akordu. Rúsia rekuza atu permite OSCE atu monitoriza fronteira hanesan akordu ona.[13] Maski ho renovasaun akordu sesarfogu "Minsk II" iha Fevereiru 2015, Rúsia kaptura kedas sidade Debaltseve. OSCE afirma katak laiha sesarfogu to'o fulan-Setembru 2015.[14] Sesarfogu foun ida observa ona hosi fulan-Setembru to'o inísiu fulan-Novembru. [15] Iha tinan 2016, númeru ema neʼebé mate iha funu aumenta fali.[16] Husi primavera 2021, soldadu rusu barak maka destaka ba viziñu fronteira Ukránia nian. [17] Hahú hosi Janeiru 2022, soldadu rusu sira mós destaka iha Bielorrusia. Putin hatete katak ida-ne'e maka ezersísiu militár ida.[3] Iha loron 21 fulan-Fevereiru tinan 2022, Rúsia rekoñese independénsia hosi teritóriu sira iha leste Ukránia nian ne'ebé kontrola hosi separatista pró-rusu sira no proklama "Repúblika Populár sira" hosi Donetsk no Luhansk. Iha loron 24 fulan-Fevereiru tinan 2022, Rúsia ataka Ukránia tomak. Invazaun ne'e konstitui violasaun ida ne'ebé maka'as ba orden dame Europeia nian ne'ebé maka define iha Karta Paris nian iha fulan-Novembru tinan 1990 no Memorandu Budapeste nian iha fulan-Dezembru tinan 1994. Tratadu Amizade Rúsia-Ukránia nian iha tinan 1997 mós iha intensaun atu garante soberania Ukránia nian iha nia fronteira sira.

Observadór sira fiar katak Rúsia hanoin katak nia bele hetan vitória ida ne'ebé lalais. Maibé, soldadu rusu sira konsege de'it atravesa liña oin iha teritóriu okupadu sira entre Luhansk no Kharkiv. Iha súl, rusu sira konsege hadau teritóriu to'o Mariupol. Atake ida hasoru Odessa falla. Husi norte no husi Bielorrusia, rusu sira avansa ba iha Kyiv nia liur. Husi norte no hosi Bielorrusia, rusu sira avansa ba iha Kyiv nia liur, maibé hafoin sofre lakon maka'as, sira hetan obrigasaun atu retira hosi norte no noroeste Ukránia nian iha fulan-Marsu 2022 nia rohan. Iha área sira ne'ebé maka rusu sira abandona, hetan vítima barak hosi krime funu nian hasoru ema sivíl sira. Ho utilizasaun artillaria, Rúsia konsege konkista teritóriu iha leste. Maibé, ida-ne'e lakon soldadu barak. Hahú iha fulan-Maiu 2022 ba oin, Ukránia, hetan tulun hosi aremesa arma sira hosi EUA no Europa, konsege hamenus avansu rusu nian no lansa atake signifikativu sira hasoru instalasaun lojístika no komandu rusu nian. Iha Setembru 2022, kontra-ofensiva ukraniana ida, partikularmente iha rejiaun Kharkiv, rezulta iha lukru teritoriál substansiál sira, ne'ebé dudu Rúsia atu hatán ho mobilizasaun parsiál ida no aneksasaun ilegál hosi sudeste Ukránia nian. Iha fulan-Novembru 2022, Rúsia hetan obrigasaun atu retira hosi parte boot sira hosi Kherson Oblast. [18]
Desde 2024, Koreia Norte fornese ona ba Rúsia soldadu 10,000 to'o 12,000 ba funu.[19]

Nu'udar funu la'o ba oin, atake aéreu rusu sira aumenta. La'ós de'it alvu militár sira maka hetan ataka, maibé mós edifísiu rezidensiál sira, infraestrutura sira, no instituisaun kulturál sira. Iha 2022, rusu sira estraga teatru Mariupol nian, no iha 2026 drone ida kona Kyiv Pechersk Lavra (Mosteiru hosi Gruta sira). Iha tempu bailoron, Rúsia tenta atu estraga fornesimentu eletrisidade no manas Ukránia nian.
Entre 2024 no 2025, Ukránia konsege okupa kilómetru kuadradu 1.400 hosi Oblast Kursk, rusu nian. Desde 2026, misil no drone ukranianu sira estraga instalasaun militár sira no refinaria petrolífera sira iha Rúsia, ne'ebé lokaliza dook hosi fronteira.
Nasoins Unidas kalkula katak ema sivíl 15,000 maka mate ona dezde 2022.[20] Center for Strategic and International Studies (CSIS) sira kalkula katak soldadu rusu hamutuk 1,200,000 maka mate, kanek, ka lakon. Depende ba fonte, númeru sira ba soldadu ukranianu sira varia hosi 100,000 to'o 444,000 inkapasitadu (inklui mate).
Direitu Internasionál
[edita]
Karta Nasoins Unidas nian iha tinan 1945 kontein bandu jerál kona-ba uza forsa iha Artigu II, parágrafu 4: “Membru hotu-hotu tenke hadook-an iha sira-nia relasaun internasionál hosi ameasa ka uza forsa hasoru integridade territoriál ka independénsia polítika estadu ruma nian.”[21]
Iha Memorandu Budapeste nian iha tinan 1994, Rúsia promete ba Ukránia, hodi troka ho transferénsia arma nukleár hotu-hotu hosi eis-Uniaun Soviétika ne'ebé lokaliza iha nia teritóriu, katak nia sei respeita nia soberania no fronteira sira ne'ebé eziste.[22] Sientista polítiku rusu Vladislav Belov, iha parte seluk, hatudu katak memorandu ne'e la ratifika hosi Duma Estadu rusu. Tanba ne'e, ida-ne'e tenke konsidera de'it hanesan deklarasaun intensaun ida hosi governu rusu iha tempu ne'ebá iha Boris Yeltsin nia okos, no la'ós hanesan vinkulativu legál tuir lei internasionál.[23]
Iha Lei Fundadór NATO-Rúsia nian iha tinan 1997, Rúsia promete atu hadook-an hosi ameasa ka uza forsa "hasoru Estadu seluk ruma, ninia soberania, integridade teritoriál ka independénsia polítika iha maneira ne'ebé la konsistente ho Karta Nasoins Unidas nian ka Deklarasaun kona-ba Prinsípiu sira ne'ebé Governa Relasaun sira entre Estadu Partisipante sira ne'ebé kontein iha Lei Finál Helki nian." Ida-ne'e sei respeita "soberania, independénsia no integridade territoriál hosi estadu hotu-hotu no sira nia direitu naturál" hodi determina oinsá atu salvaguarda sira nia seguransa, inviolabilidade hosi sira nia fronteira sira no direitu hosi povu sira ba autodeterminasaun.[24] Hodi halo nune'e, Rúsia garante ba Ukránia direitu atu hili ho livre ninia aliansa sira.[25]
Pozisaun Timor-Leste nian
[edita]
Hafoin invazaun rusu nian ba Ukránia iha tinan 2022, Timór-Leste hatudu preokupasaun no husu ba parte sira iha konflitu atu konklui lalais sesárfogu ida no buka solusaun diplomátiku ida. Ukránia nia independénsia tenke hetan respeitu.[26] Iha sesaun emerjénsia ba dala sanulu-resin-ida hosi Asembleia Jerál Nasoins Unidas nian iha loron 2 fulan-Marsu tinan 2022, Timór-Leste vota hodi kondena Rúsia ba atake hasoru Ukránia no hodi ezije retirada imediata hosi tropa rusu sira hosi Ukránia.[27] Timór-Leste mós fó apoiu ba suspensaun Rúsia nia adezaun iha Konsellu Direitus Umanus ONU nian.[28]
Ligasaun ba li'ur
[edita]| Commons: Funu Rúsia-Ukránia – Imajen sira |
Referensia
[edita]- ↑ Krimkrise – eine Chronologie: Wie die Krim vor 8 Jahren russisch wurde, MDR.de. 4 Janeiru 2022. }}
bpb.de: Vor fünf Jahren: Russlands Annexion der Krim, 18 Marsa 2018. - ↑ Jan Menzer (Hrsg.): Deutschland und seine östlichen Nachbarn: Eine Studie zur Gestaltung einer „vorausschauenden Außenpolitik“, Verlag Barbara Budrich, 2020, ISBN 978-3-86388-400-0, p. 101.
- 1 2 Was ist in den letzten acht Jahren wirklich im Donbass passiert? Und was hat das mit dem aktuellen Krieg zu tun? Die Menschenrechtsaktivistin Varvara Pakhomenko spricht. Sie arbeitete für die UN-Mission in der Region (Saida maka akontese duni iha Donbas iha tinan ualu ikus ne'e? No saida maka ida-ne'e iha relasaun ho funu atuál? Ativista direitus umanus Varvara Pakhomenko ko'alia. Nia serbisu ba misaun ONU nian iha rejiaun."), Meduza, 2. März 2022.
- ↑ Julian Hans: Russischer Geheimdienstler zur Ostukraine – „Den Auslöser zum Krieg habe ich gedrückt“, Süddeutsche Zeitung 21 Novembru 2014.
- ↑ Ermittler: Buk-Rakete kam von russischer Armee, FAZ, 24 Maiu 2018.
- ↑ Poroschenko verfügt kurze Feuerpause. NZZ, 20 Juñu 2014.
- ↑ Moskaus Staatsmedien berichten über russische Soldaten in der Ukraine. Die Zeit, 5 Septembru 2014; Zwingt Russland seine Wehrpflichtigen in den Kampf? Welt Online, 23 Fevereiru 2015.
- ↑ Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights: Report on the human rights situation in Ukraine. 15 Juñu 2014.
- ↑ Deklarasaun UNHCHR 28 Jullu 2014.
- ↑ Ukrainische Armee zieht Ring um Donezk enger. Süddeutsche Zeitung, 5. August 2014.
- ↑ Die Story – WDR: Udo Lielischkies, Georgij Tichy: Tödliche Falle Ilowajsk., 6 Outubru 2014.
- ↑ Uno-Bericht zum Ukraine-Konflikt – 1300 Tote trotz Waffenstillstand. NZZ, 15 Dezembru 2014.
- ↑ Daniel Wechlin: Die OSZE kritisiert die Separatisten. NZZ, 2 Fevereiru 2015.
- ↑ Thomas Gutschker: Von wegen Waffenruhe., FAZ.net, 29 Marsa 2015.
- ↑ Auf dem Weg zu einem neuen Krieg. Tages-Anzeiger, 21 Novembru 2015, p. 8.
- ↑ Die verheerende Bilanz des Minsker Abkommens. In: Tages-Anzeiger, 19 Outubru 2016, p. 5.
- ↑ Der Tagesspiegel Online: [https://www.tagesspiegel.de/politik/duestere-szenarien-im-russland-ukraine-konflikt-wie-geheimdienste-putins-militaeraufmarsch-beurteilen/28031628.html Wie Geheimdienste Putins Militäraufmarsch beurteilen, 2 Fevereiru 2022.
- ↑ Neue Zürcher Zeitung: So entwickelt sich der Ukraine-Krieg – Klicken Sie sich Tag für Tag durch unsere Karte, 8 Agostu 2023; Stephanie Munk: „Besatzer, es kommt ein Sturm“ – Neue Kampfbrigaden der Ukraine bereiten sich auf Gegenoffensive vor, Merkur.de 1 Maiu 2023.
- ↑ Simon Gauseweg: [https://www.lto.de/recht/hintergruende/h/nordkoreanische-soldaten-in-russland Völkerrechtsverstoß ja, Konfliktbeteiligung fraglich, 24 Outubru 2024.
- ↑ OHCHR: Ukraine Protection Inflight of Ukraine. Atualizasaun Marsu 2026, 2026
- ↑ Claudia Kornmeier: Ukraine-Russland-Krise: Wann das Völkerrecht verletzt ist.,tagesschau.de, 23 Fevereiru 2022.
- ↑ David S. Yost: The Budapest Memorandum and Russia’s intervention in Ukraine. International Affairs 91, No. 3, Maiu 2015, pp. 505–538.
- ↑ Vladislav Belov: Einkreisung durch den Westen? Russische Wahrnehmung westlicher Sicherheitspolitik, Heinz-Gerhard Justenhoven (Hrsg.): Kampf um die Ukraine. Ringen um Selbstbestimmung und geopolitische Interessen. Nomos, Baden-Baden 2018, S. 79–88, hier S. 80.
- ↑ Martin Zeyn: Putins Propagandakrieg. Hat die NATO-Osterweiterung Russland bedroht?, BR24, 17 Marsu 2022.
- ↑ Roman Schmidt-Radefeldt, Antonia Sommerfeld: Zum Recht auf freie Bündniswahl – Rechtliche Positionen und Handlungsoptionen im Ukraine-Konflikt zwischen der NATO, Russland und der Ukraine. Infobrief der Wissenschaftlichen Dienste des Deutschen Bundestages, WD 2 – 3010 – 006/22 (2022).
- ↑ Tatoli: 'Five ambassadors meet with Timorese Prime Minister to discuss UN resolution against Russian attack on Ukraine Archived 2022-03-02 at the Wayback Machine, 1 Marsu 2022
- ↑ UNO on Twitter: URGENTE La Asamblea General aprueba la resolución que "deplora en los términos más enérgicos la agresión cometida por #Rusia contra #Ucrania, 2 Marsu 2022.
- ↑ Suspension of the rights of membership of the Russian Federation in the Human Rights Council : resolution / adopted by the General Assembly
