Ir para o conteúdo

Nipah

Husi Wikipédia, ensiklopédia livre
Virus Nipah (kinur)

Virus Nipah (NiV, mós NIPV, espésie Henipavirus nipahense) maka virus ida ne'ebé bele hamosu ensefalite ne'ebé dalabarak hamate ema. Virus Nipah hetan liuliu iha Ázia Súl no Sudeste no bele transmite liuhosi kontaktu ho líkidu korporál no eskresaun sira hosi animál ka ema ne'ebé infetadu, ka liuhosi konsumu ai-han ne'ebé kontaminadu. Uma-na'in rezervatóriu nian maka morsa-fuan sira hosi jéneru Pteropus, ne'ebé hetan iha Ázia Súl no Sudeste no Madagaskar. Morsa sira-ne'e soe virus, porezemplu, iha sira nia urina no saliva, no normalmente transmite ba animál sira seluk (liuliu fahi sira), ne'ebé depois transmite ba ema.[1]

Dalan sira infesaun nian

[edita]
Oinsá Virus Nipah hada'et
Oinsá Virus Nipah hada'et

Liuhusi kontaktu besik ho fahi ne'ebé infetadu, virus ne'e bele transmite ho fasil ba ema. Tanba ne'e, traballadór sira iha matadouru sira no iha fahi-fatin sira konsidera hanesan grupu risku ida. Transmisaun ema ba ema mós posivel.[2]

Sinál sira hosi infesaun virus Nipah iha fahi sira inklui infesaun respiratóriu ne'ebé kmaan no isin-manas; laiha vítima mortál ne'ebé maka relata iha fahi sira. Hafoin rekupera hosi infesaun, fahi sira parese imunidade ba reinfesaun.

Rezervatóriu biolójiku ida ne'ebé provável tebes ba vírus Nipah maka morcegos ai-fuan nian.[3] Infesaun ba fahi sira provavelmente mai hosi morcegos ai-fuan sira-ne'e liuhosi dalan transmisaun ida ne'ebé seidauk komprende ho kompletu. Iha evidénsia katak ema bele hetan infesaun liuhosi kontaktu ho saliva no urina hosi manu-fuik sira. Ai-fuan ne'ebé maka morsa sira han, ne'ebé maka konsume hosi mamíferu ka ema, hamosu risku aas ba infesaun.[4]

Aleinde ne'e, peskizadór sira hatene hosi observasaun no dadus sira hosi Bangladesh katak morsa sira iha ne'ebá lambe ai-kurma nia been iha kalan. Been ida-ne'e suli hosi insisiu sira iha ai-tahan no halibur iha kontentór ida ne'ebé tara iha liman-fuan, husik hela saliva no urina iha kontentór sira. Ai-palmeira nia been matak hatudu sai hanesan ligasaun ida iha moras barak ne'ebé la'ós kauza hosi transmisaun ema ba ema.[5]

Sintoma moras iha ema

[edita]
Partíkula sira Virus Nipah nian

Infesaun umanu sira varia hosi asintomátiku to'o infesaun respiratóriu aguda no ensefalite fatal.

Infesaun ne'e akompaña ho sintoma sira hanesan isin-manas, ulun-moras, mialjia (muskulu moras), muta, no kakorok moras. Hirak-ne'e bele tuir ho ulun-todan, dukur, alterasaun ba estatutu mentál, no sintoma neurolójiku sira ne'ebé indika ensefalite aguda. Ema balu bele mós dezenvolve pneumonia atípiku no problema respiratóriu grave, inklui difikuldade respiratóriu agudu. Iha kazu grave sira, akontese ensefalite no konvulsaun sira, ne'ebé hamosu koma iha oras 24 to'o 48 nia laran. Períodu inkubasaun nian kalkula iha loron haat to'o sanulu-resin-haat, maibé períodu inkubasaun sira ne'ebé konsideravelmente naruk liu to'o loron 45 mós relata ona.[6]

Iha 75% hosi pasiente sira, deskobrimentu abnormál sira hosi infesaun vírus nian sai evidente iha inísiu líkidu serebroespinál. Iha oras 24 to'o 48 nia laran, pasiente sira sai koma. Depende ba surtu espesífiku, maizumenus 40 to'o 75% hosi kazu sira ne'ebé deskreve to'o ohin loron maka fatal.[7] Administrasaun ribavirin hamenus mortalidade ho 36 %.[2] Aleinde moras aguda, 7.5% hosi sira ne'ebé infetadu hetan relapsu hosi ensefalite, no ensefalite fokál dezenvolve iha 3.4% hosi indivíduu sira ne'ebé uluk asintomátiku de'it hafoin fulan balun. Tempu médiu entre moras aguda no komplikasaun tarde (relapse) maka fulan 8.4. Deskreve ona estragu permanente hanesan moras konvulsaun krónika (epilepsia) no mudansa personalidade nian hafoin rekuperasaun hosi infesaun.

Referénsia individuál sira

[edita]
  1. Robert-Koch-Institut: Henipaviren (Hendra- und Nipahvirus) - Nipah- und Hendraviren im Überblick.
  2. 1 2 C. T. Tan, K. T. Wong: Nipah encephalitis outbreak in Malaysia. In: Ann Acad Med Singapore, Vol. 32, Nr. 1, Januar 2003, p. 112–117, PMID 12625108.
  3. S. Wacharapluesadee, T. Hemachudha: Duplex nested RT-PCR for detection of Nipah virus RNA from urine specimens of bats. In: Journal of Virological Methods, Vol. 141, Nr. 1, April 2007, p. 97–101. doi:10.1016/j.jviromet.2006.11.023.
  4. Tagesschau: Virusausbruch in Südindien Nipah - die nächste Epidemie?, 23 Mayo 2018.
  5. Süddeutsche Zeitung: Tod aus der Leckerei, 7 Marsu 2011.
  6. WHO-Factsheet: Nipah-Virus, 30 Mayo 2018.
  7. WHO: Nipah virus: Fact sheet N°262.