Saltar para o conteúdo

Raiva

Husi Wikipédia, ensiklopédia livre

Raiva ka Rabia maka moras infesioza aguda ida ne'ebé kauza hosi vírus raiva, ne'ebé kauza estragu fatal iha kakutak iha animál sira ho raan-manas no normalmente transmite hosi pelumenus animál ida ne'ebé maka moras.

Maioria animál mamíferu sira no espésie manu barak bele hetan infesaun ho vírus rabies. Raposa, asu, busa, morsa, furu, texu, rakun no asu-fuik sira maka portadór klásiku sira moras-asu nian to'o moras ne'e halakon iha Europa. Iha Europa nia liur, espésie sira seluk konsidera hanesan vetor importante sira; porezemplu, iha Índia, asu lakon sira maka fonte prinsipál ba infesaun.

Tuir estimativa OMS nian iha tinan 2018, ema na'in 59,000 maka mate tanba moras-raiva kada tinan, ne'ebé maka na'in 60 % iha Ázia no 36 % iha Áfrika.[1] Índia maka nasaun ho mate barak liu tanba moras rabies, nia iha 35 % husi kazu hotu-hotu iha mundu tomak.[2] Iha mundu tomak, ema liu millaun 15 maka hetan vasinasaun tinan-tinan ba suspeitu infesaun raiva, hodi prevene estimativa mate relasionadu ho moras-raiva hamutuk 327,000.[3] La ho vasinasaun, infesaun raiva akontese iha loron 15 to'o 90 nia laran – aleinde kazu individuál sira ne'ebé raru tebes[4] - fatal.[5] Vasinasaun maka efetivu de'it iha oras 24 nia laran hafoin infesaun; lalais liu di'ak liu.

Patojéniu

[edita]
Virus sira raiva nian iha sélula ida. Negri nia isin-lolon sira bele haree ho klaru.

Raiva kauza hosi vírus sira hosi jéneru vírus Lyssa hosi família Rhabdoviridae. Hirak-ne'e maka vírus sira ne'ebé envolve ho forma silíndriku ne'ebé nia jenoma prezente hanesan RNA ho fita ida de'it ho polaridade negativu . Ida-ne'e kontrariu ho virus sira seluk ne'ebé infeta ema, ne'ebé normalmente iha simetria kúbiku.

Transmisaun

[edita]

99 % husi kazu umanu globál sira transmite husi asu. Iha EUA, maibé, kazu barak liu iha tinan hirak ikus ne'e kauza hosi morsa nia tata, no sira-ne'e mós hamosu risku saúde nian iha Austrália, Amérika Latina no Europa Osidentál. Kontaktu ho predadór fuik sira ne'ebé infetadu ho rabies, hanesan raposa, rakun, skunk, jacal, coyote, asu-fuik, ka mangusta, bele mós hamosu moras ida-ne'e iha ema.[6]

Virus ne'e prezente iha saliva hosi animál ne'ebé maka moras no infesaun normalmente akontese liuhosi tata ka kose. Transmisaun mós posivel liuhosi kontaktu diretu hosi saliva infetadu ho membrana mukoza sira.[7] In vitro, transmisaun liuhosi membrana mukoza sira akontese ona. Iha posibilidade katak transmisaun iha forma ida-ne'e akontese iha ema sira ne'ebé esplora gruta sira ne'ebé populadu ho morcegos. Transmisaun ema ba ema liuhosi mordida, maski iha prinsípiu posivel, to'o ohin loron seidauk observa.

Kursu moras nian no sintoma sira

[edita]

Kursu moras nian iha ema

[edita]

Hafoin ema ida hetan infesaun hosi animál infetadu ida nia tata, vírus ne'e hela besik pontu entrada nian durante loron tolu resin, multiplika iha ne'ebá no hafoin ne'e la'o liuhosi fibra nervoza sira hosi nervu perifériku sira ba medula espinál no ikusmai ba kakutak . Husi sistema nervozu sentrál, vírus ne'e hada'et tuir nervu perifériku sira no nervu kraniál sira, inklui ba glándula salivar sira no glándula lakrimál sira, no hasai ho sira nia sekresaun sira. [8] Maibé, se virus ne'e tama diretamente iha raan liuhosi mordida, nia to'o iha sistema nervozu sentrál lalais liu. Bainhira virus ne'e to'o ona iha sistema nervozu sentrál, vasinasaun la efetivu ona, nune'e vasinasaun pós-espozisaun tenke administra lalais liután (iha oras balun nia laran). Maibé, tanba períodu inkubasaun bele naruk tebes, vasinasaun pós-espozisaun bele sai nafatin efetivu maski fulan hirak liutiha, bainhira moras ne'e seidauk mosu.[9]

Pasiente moras-raiva

Períodu inkubasaun nian – i.e. períodu entre infesaun no sintoma dahuluk sira hanesan isin-manas – varia husi loron lima to'o tinan balun, normalmente fulan rua to'o tolu. Durasaun depende ba fatin ne'ebé tata, sub-espésie vírus nian no sistema imunidade ema ne'ebé afetadu nian.[10]

Virus ne'e kauza inflamasaun iha kakutak, ne'ebé maka sai hanesan razaun ba sintoma típiku sira. Medula espinál mós bele hetan afetadu, hodi rezulta iha inflamasaun medula espinál. Bainhira transmite liuhosi tata iha liman ka ain, moras dala barak mosu uluk iha parte ne'ebé tata. Lakon sensibilidade ne'ebé koresponde ba dermatomas kulit nian observa ona beibeik. Lakleur depois, sintoma sira sistema nervozu sentrál nian aumenta, hanesan paralizasaun, ansiedade, konfuzaun, emosaun, no progresu liután ba delíriu, hahalok la normál, halusinasaun sira, no insomnia . Paralizasaun husi nervu kraniál posterior sira ( nervu glossofaringeal, nervu vágu) lori ba paralizasaun faríngea, asosiadu ho inkapasidade atu ko'alia ka tolan – ida-ne'e maka típiku durante faze ikus sira moras nian.

Hidrofobia iha mane ida ne'ebé deskonfia iha moras rabies

Haree bee bele hamosu atake sira hidrofobia nian ho espasmu sira iha kakorok no laringe. Fluxu saliva ne'ebé aumenta maka'as ( hipersalivasaun ) lakleur labele ko'us ona no forma espuma iha ibun nia oin. Difikuldade atu ko'us prevene virus atu labele dilui, ne'ebé aumenta nia virulénsia. Estímulu ambientál ki'ik liu hanesan korrente ne'ebé hamosu anemofobia, n.e. B. husi ventilador,[11] ka barullu no naroman hamosu hirus, hakilar, baku no morde, ikusmai transmite virus ne'ebé konsentradu tebes.

Moras ne’e mós bele akontese iha forma “silensiu”, iha ne’ebé sintoma balun ne’ebé temi laiha. Mate pratikamente sempre akontese loron rua to'o sanulu hafoin sintoma dahuluk sira, no sobrevivente uitoan de'it normalmente sofre estragu maka'as iha kakutak.

Kursu moras nian iha animál fuik sira no animál doméstiku sira

[edita]
Asu ne'ebé maka moras ho paralizia no salivasaun

Mamíferu hotu-hotu no, to'o pontu limitadu, manu sira bele hetan infesaun ho raiva. Períodu inkubasaun normalmente semana rua to'o ualu. Moras ne'e dura entre loron ida no semana ida no sempre fatal. Sintoma dahuluk sira normalmente inklui mudansa sira iha personalidade.

Asu doméstiku sira ne'ebé afetadu bele sai partikularmente agresivu no tata, sente emosionadu liu, hatudu aumentu iha hakarak seksuál no hakilar lahó razaun ("hirus maka'as"). Tuir mai, paralizasaun mosu, hodi hamosu hakilar maka'as, difikuldade atu ko'us (salivasaun maka'as, espuma iha ibun), nanál ne'ebé namlele, no paralizasaun iha ain kotuk, hodi rezulta asu ne'e sai metin. Faze "hirus ne'ebé maka'as" bele mós laiha no rabies bele hahú kedas ho sintoma sira paralizia nian ("hirus nonook"). Kursu atípiku sira mós akontese, ne'ebé inisialmente hanesan ho inflamasaun iha tratu gastrointestinál.[12]

Iha busa doméstiku sira, imajen klíniku hanesan ho asu sira. Busa ida ne'ebé moras dalabarak hadook-an, miau beibeik no reajen ho agresivu ba irritasaun. Iha faze ikus, mosu paralizia.

Iha karau doméstiku sira, rabies normalmente manifesta uluk iha moras dijestiva, atonia no bubu iha rumen no diarea. Liuliu iha to'os iha pastura, moras-asin tenke konsidera nafatin hanesan kauza posivel ida ba moras dijestiva sira. Tuir mai, muskulu sira nakdedar, bee-been, hakilar beibeik no paralizasaun iha ain-kotuk sira akontese. Iha animál ki'ik sira hanesan bibi no bibi-malae, "hirus nonook" maka domina, maibé la hakmatek, hakilar beibeik no aumentu iha dezeju seksuál bele mós akontese.

Iha kuda doméstiku sira, rabies bele mosu hanesan "hirus ne'ebé maka'as" ho halai hasoru parede sira ne'ebé maka'as no kóliku, ka hanesan "hirus ne'ebé maka nonook" ho apatia. "Hirus nonook" bele konfunde ho moras Borna.

Iha fahi doméstiku sira, emosaun, lian maka'as beibeik, movimentu kompulsivu sira no frenézia morde nian maka dominante.

Moras ne'e raru tebes iha manu sira no manifesta iha hakilar ansi, dezorden movimentu no paralizia.

Iha animál fuik sira, rabies dala barak lori ba lakon tauk ba ema. Maibé, tenke nota katak animál fuik urbanizadu barak hanesan raposa no rakun sira laiha ona buat sira-ne'e.

Diagnóstiku

[edita]

Diagnóstiku ne'e halo bazeia ba sintoma klíniku sira, kontaktu ho fonte patojéniu (normalmente animál infetadu) no istória médiku. Diagnóstiku laboratóriu nian susar no la'ós sempre konkluzivu, liuliu iha kazu suspeitu sira iha ema.

Diagnóstiku virus nian iha animál sira

[edita]

Iha animál sira ne'ebé mate ka mate, deteksaun vírus nian hala'o liuhosi ezamina tesidu kakutak nian ne'ebé fresku.

Diagnóstiku sira iha ema

[edita]

Diagnóstiku ne'ebé deskonfia ba posivel infesaun raiva nian halo liuhosi istória médiku ida ne'ebé kuidadu, partikularmente kona-ba hela iha rai-li'ur, kontaktu ho animál sira, kontaktu ho sekresaun sira hanesan saliva ka raan iha membrana mukosa ka kanek nakloke, insidente tata nian, hahalok no tipu animál nian no kualkér deteksaun vírus pozitivu iha animál. Moras ida hetan diagnóstiku prinsipál klinikamente bazeia ba sintoma neurolójiku típiku sira. Faze inisiál infesaun nian maka partikularmente problematiku, tanba teste virolójiku sira dalabarak nafatin negativu no sintoma sira seidauk pronunsia. Imediatamente hafoin espozisaun, laiha ezame virolójiku ida maka bele prova ka esklui infesaun, maski desizaun atu hahú imunoprofilaxia tenke halo ho loloos iha tempu badak hafoin espozisaun.

Laiha métodu teste virolójiku ne'ebé koñesidu to'o ohin loron ne'ebé bele esklui ho konfiável infesaun rabies iha indivíduu moris sira. Só deteksaun direta pozitivu posivel ida hosi patójenu ka serokonversaun sertu entre amostra sérum rua ne'ebé haketak hosi semana sira (se vasinasaun foin lalais ida maka esklui) maka bele prova infesaun ida. Maibé, deteksaun sira-ne'e susar, primeiru tanba propagasaun latente hosi vírus iha tesidu nervozu, nune'e laiha vírus ne'ebé prezente iha materiál teste nian, no segundu tanba vírus ne'e inativa lalais iha liur isin nian, ne'ebé limita prosedimentu sira teste nian ho replikasaun vírus nian. Métodu deteksaun direta ba vírus rabies nian rezerva ba laboratóriu espesiál sira.

Tratamentu

[edita]
Joseph Meister maka ema dahuluk ne'ebé hetan vasina ho susesu hasoru moras-asin iha tinan 1885.

Iha tinan 1885, Louis Pasteur introdús tratamentu ba moras-raiva liuhosi vasinasaun ativu.[13] Laiha tratamentu bazeia ba evidénsia ne'ebé disponivel aleinde vasinasaun pós-espozisaun. Susesu sira tratamentu nian ne'ebé publika ona ho sobrevivénsia pasiente nian maka polémika tebes. Tratamentu tenke hala'o iha unidade kuidadu intensivu, karik uza sedativu sira hodi hamenus sintoma sira.[14]

Vasinasaun preventiva

[edita]

Surtu moras nian bele prevene liuhosi vasinasaun preventiva (pré-espozisaun). Agora daudaun, vasina ne'ebé mate ona ne'ebé halo hosi vírus rabies ne'ebé la ativa ona injeta iha liman-fuan. Hanesan baibain ho imunizasaun ativu, doze oioin tenke administra iha intervalu loron oioin to'o semana sira. Oráriu vasinasaun loloos depende ba preparasaun; vasinasaun baibain fó iha loron 0, 7 no 28. Hafoin injesaun, ema ne'ebé hetan vasina produz antikorpu protesaun hasoru virus sira. Protesaun kompletu hetan maizumenus semana ida hafoin vasinasaun ikus. Ba grupu risku sira hanesan pesoál laboratóriu ka gamekeepers, númeru antikorpu sira iha raan hetan verifikasaun hafoin tinan 1 to'o 2 no vasinasaun hetan atualizasaun bainhira nesesáriu.

Vasinasaun pós-espozisaun

[edita]

Karik deskonfia iha infesaun raiva, vasinasaun simultáneu normalmente hala'o.

Imunizasaun pasivu kompostu hosi administrasaun ida de'it hosi antikorpu sira hasoru moras-asu. Pelumenus metade hosi antikorpu sira injeta iha kanek ne'ebé hamoos no dezinfeta ona, restu fó intraglutealmente.[15] Injesaun ho imunizasaun ativu hala'o dook liu hosi kanek ne'ebé posivel atu nune'e bele mantein neutralizasaun mútua hosi vasina rua ne'e ki'ik liu. STIKO alemanha halo rekomendasaun tuirmai ba imunoprofilaxia pós-espozisaun.[16]

Habelar no kontrola

[edita]
Mapa hosi nasaun sira ne'ebé livre hosi moras-raiva (2010)

Raiva maka enzoótiku iha parte barak iha mundu, ho nasaun balun de'it maka livre hosi raiva. Kona-ba transmisaun, epidemiolojia no uma-na'in rezervatóriu nian, halo distinsaun entre raiva urbana ne'ebé transmite hosi animál doméstiku sira (maioria asu), raiva silvátika ne'ebé transmite hosi animál fuik sira (depende ba fatin, porezemplu, raposa, rakun, manu -fuik, asu-fuik) no moras-raiva ne'ebé transmite hosi morcegos.

Mate anuál sira tanba moras-raiva kada abitante 100,000

Virus rabies moris iha rezervatóriu animál fuik sira ne'ebé luan, oioin no rurál. Vasinasaun obrigatóriu ba animál sira ladún efetivu iha área rurál sira. Vasina orál sira bele fahe iha issu, ne'ebé maka konsege hamenus moras-asu iha área rurál sira iha Fransa, Ontário, Texas, Florida, no fatin sira seluk.

Iha mundu tomak, asu doméstiku sira maka fonte importante liu ba infesaun raiva nian iha ema; Sira maka kontribui ba pursentu 99 hosi mate sira. Iha infesaun rejistadu besik 50,000 iha ema sira hosi asu sira kada tinan. Kampaña vasinasaun no kontrolu populasaun asu nian maka dalan úniku atu kombate ho efetivu moras-asu urbanu.[17]

Timor-Leste

[edita]

Governu Timor-Leste relata kazu fatal konfirmadu dahuluk ba moras rabies iha ema ba OMS iha loron 22 fulan-marsu tinan 2024. Feto ho tinan 19 hosi Postu Pasabe (Oe-Cusse Ambeno), ne'ebé hetan sofre asu tata iha loron 26 fulan-dezembru tinan 2023, lori ba sentru saúde lokál iha loron 20 fulan-marsu no mate iha tinan 2020, tinan 2024. Iha totál tinan ida. Kazu 95 iha asu mak relata iha munisípiu Oecusse to’o loron 24 fulan Abril Asu sanulu pozitivu moras raiva uza teste diagnóstiku rápidu. Husi asu 95 ne'ebé hetan espozisaun, hitu hetan sona hosi asu sira ne'ebé konfirmadu ho raiva. Autoridade saúde sira vasina asu sira, informa públiku, treinu pesoál médiku sira, hala'o vijilánsia ativu, no fornese vasina no imunoglobulina hasoru moras-asu iha ema. Bazeia ba informasaun ne'ebé iha daudaun, OMS avalia risku ne'ebé hamosu hosi eventu ne'e hanesan aas iha nivel nasionál no hanesan ki'ik iha nivel rejionál no globál.[18]

Nusa Tenggara Timur/Indonézia

[edita]

Iha Nusa Tenggara Timur (NTT, Indonézia), ema na'in neen mate tanba moras-asu-been maka rejista entre loron 1 Janeiru no 15 Marsu 2024. Iha tinan 2023, totál ema na'in-30 maka mate tanba moras-asu-been maka relata iha Provínsia NTT.[18]

Bali/Indonézia

[edita]

Iha 2009, ema mate oioin maka relata ona hosi illa feriadu nian. Antes ne'e, illa ne'e konsidera livre hosi moras rabies.[19] Desde inísiu surtu raiva nian iha 2008, pasiente na'in 45 vizita ona fasilidade sira GeoSentinel ka EuroTravNet nian ba profilaxe pós-espozisaun. Ne'e maka 12.6 % hosi viajante sira ne'ebé maka tuir klínika rede nian ba profilaxe pós-espozisaun. Dadus ne'ebé halibur hatudu katak maioria kanek sira hosi animál sira la'ós kauza hosi tata ka kose hosi asu sira, maibé hosi samea sira.[20]

Austrália

[edita]

Austrália maka parte ida hosi parte uitoan iha mundu ne'ebé maka rabies nunka hetan introdús. Maibé, lyssavirus morcego australianu mosu naturalmente iha maioria nasaun kontinentál sira. Ida-ne'e afeta tantu morsa insektivór sira hosi espésie Saccolaimus flaviventris no espésie haat ne'ebé han ai-horis hosi morsa ai-fuan nian ne'ebé nativa hosi Austrália.[21]

Repúblika Populár Xina

[edita]

Aleinde Índia, Xina maka nasaun ne'ebé afetadu liu hosi moras rabies. Entre tinan 1960 no 2014, rejista kazu 120.913 hosi raiva umanu iha Repúblika Populár Xina, koresponde ba média ida hosi kazu 2.198 kada tinan. Iha dékada entre 2004 no 2014 iha kazu hamutuk 32.932. Tinan ho insidénsia no númeru kazu aas liu maka 1981 (0.7/100,000, 7037 kazu). Insidénsia moras rabies nian inisialmente tun maka'as hosi dékada 1980 ba oin tanba medida ofisiál sira hanesan kontensaun ba asu la'o-rai sira, vasinasaun ba asu sira no profilaxia pós-espozisaun, atinji mínimu absoluta iha tinan 1996 ho kazu 159 ne'ebé maka relata (insidénsia 0.01/1000), maibé aumenta fali iha pontu aas liu iha segundu. 2007 ho kazu 3.300 (insidensia 0.3/100.000). Hahú hosi ne'ebá, númeru sira tuun fali no iha tinan 2014 iha kazu hamutuk 924 ho taxa mortalidade hamutuk 92 %.[22] Iha 2014, rabies maka kauza prinsipál datoluk ba mate (depois SIDA no tuberkuloze) entre moras infesioza sira hotu ne'ebé bele notifika iha Repúblika Populár Xina.[23]

Ligasaun Web

[edita]
  • Rabies – Informasaun detallu husi Sentru Kontrolu no Prevensaun Moras (Inglés).
  • Rabies Portal. WHO (Inglés).

Referénsia individuál sira

[edita]
  1. World Health Organisation: WHO Technical Report Series 1012, WHO Expert Consultation on Rabies (Geneva), Third Report, 2018
  2. K. Hampson, L. Coudeville, T. Lembo, M. Sambo, A. Kieffer, M. Attlan, J. Barrat, J. D. Blanton, D. J. Briggs, S. Cleaveland, P. Costa, C. M. Freuling, E. Hiby, L. Knopf, F. Leanes, F. X. Meslin, A. Metlin, M. E. Miranda, T. Müller, L. H. Nel, S. Recuenco, C. E. Rupprecht, C. Schumacher, L. Taylor, M. A. Vigilato, J. Zinsstag, J. Dushoff; Global Alliance for Rabies Control Partners for Rabies Prevention: Estimating the global burden of endemic canine rabies. In: PLoS Negl Trop Dis. Band 9, Nr. 4, 16. Apr 2015, S. e0003709. doi:10.1371/journal.pntd.0003709
  3. WHO: Fact Sheet No 99: Rabies, 2011-09.
  4. R. E. Willoughby Jr., K. S. Tieves, G. M. Hoffman, N. S. Ghanayem, C. M. Amlie-Lefond, M. J. Schwabe, M. J. Chusid, C. E. Rupprecht: Survival after Treatment of Rabies with Induction of Coma, The New England Journal of Medicine, 352, 2005, p. 2508–2514 [1], PMID: 15958806}}
  5. F. H. Kayser: Taschenlehrbuch Medizinische Mikrobiologie, 11. Auflage, Thieme Verlag, 2005, ISBN= 3-13-444811-4.
  6. WHO: Fact Sheet No 99: Rabies, 2011-09.
  7. WHO: Fact Sheet No 99: Rabies, 2011-09.
  8. H. Hof, R. Dörries Medizinische Mikrobiologie, Thieme Verlag, Stuttgart, 2005, ISBN=3-13-125313-4, p. 221.
  9. C. Roth et al.: 2022 DTG Empfehlungen Reiseimpfungen.pdf, Deutsche Gesellschaft für Tropenmedizin, Reisemedizin und Globale Gesundheit e. V., 2022.
  10. Merkblatt: Tollwut. RKI-Ratgeber, Stand November 2020, online abrufbar als html; zuletzt abgerufen am 4. Juni 2021
  11. Raphael Veicht: Rabies – intensivmedizinische und intensivpflegerische Herausforderung – Teil 1. In: Intensiv (Zeitschrift). Band 16, Nr. 1, 2008. Abruf 21. Juni 2017.
  12. Tiermedizin Portal: Tollwut (Rabies, Lyssa) beim Hund.
  13. Paul Diepgen, Heinz Goerke: Aschoff/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin. 7., neubearbeitete Auflage. Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, S. 49.
  14. RKI-Ratgeber: Tollwut, 29. September 2022.
  15. Marianne Abele-Horn: Antimikrobielle Therapie. Entscheidungshilfen zur Behandlung und Prophylaxe von Infektionskrankheiten. Unter Mitarbeit von Werner Heinz, Hartwig Klinker, Johann Schurz und August Stich. 2., überarbeitete und erweiterte Auflage. Peter Wiehl, Marburg 2009, ISBN 978-3-927219-14-4, S. 318 f.
  16. Aktuelle Empfehlungen der STIKO. In: Epidemiologisches Bulletin. 34/2013, S. 343; rki.de (PDF; 211 kB)
  17. WHO: Rabies Bulletin – Epidemiology (abgerufen am 3. Juni 2019)
  18. 18,0 18,1 WHO: Rabies - Timor-Leste
  19. Vor Bali-Reise Tollwutimpfung empfohlen Archived 2016-04-15 iha Wayback Machine., 2009-04-08.
  20. P. Gautret, P. L. Lim, M. Shaw, K. Leder: Rabies Post-Exposure Prophylaxis in Travellers Returning from Bali, Indonesia, November 2008 to March 2010, Clinical Microbiology and Infection, 17, , 2011, p. 445–447, DOI=10.1111/j.1469-0691.2010.03271.x, PMID 20491825}}
  21. Banyard u. a.: Bats and Lyssaviruses.
  22. H. Zhou, S. Vong, K. Liu, Y. Li, D. Mu, L. Wang, W. Yin, H. Yu: Human Rabies in China, 1960–2014: A Descriptive Epidemiological Study, PLoS Negl Trop Dis, Vol. 10, no. 8, p, e0004874, DOI 10.1371/journal.pntd.0004874.
  23. 中华人民共和国国家卫生健康委员会: 2014年度全国法定传染病疫情情况 Archived 2019-02-09 iha Wayback Machine., 2018-05-17, 中华人民共和国国家卫生健康委员会: 2014年度全国法定传染病疫情情况 Archived 2019-02-09 iha Wayback Machine., 2018-05-17.