SISTEMA PATRULLA CEC-TL NIA
SISTEMA PATRULLA
[edita]
B.P hanoin kona ba patrulla wainhira nia hala’o funu hasoru Matabele sira. Iha tempu neba B.P haki’ak grupu ho ema soldadu nain ne’en (6) deit. Nia Fó kna’ar espesifiku ba soldadu ida-idak, atu ajuda sira dezenvolve sira nia kapasidade oioin. Se kada soldadu iha Patrulha mak la halo nia knar, Patrulha hotu sai a’at.
Patrullha hanesan familia ki’ik, Ema ida-idak la hanesan, tamba ema ida-idak iha ninia identidade rasik, maibe nu’udar familia, sira hotu la’o hamutuk iha unidade. Patrulla mos hanesan sosiedade ki’ik: kada ema ida iha nia responsabilidade rasik. Se nia kumpri nia kna’ar, komunidade hotu manan, se nia la halo, komunidade hotu lakon.
Tuir modelo ida ne’e B.P hakarak ajuda kada eskuteiro atu desenvolve an. Se eskuteiro sente moe, liu husi nia servisu iha patrulla laran, nia bele hadi’a nia-an. Se eskuteiro iha jeitu atu halo buat ida, nia bele aprende oinsa halo di’ak liu tan.
Patrulla ida presiza elementu na’in 6 to’o 8, ho esperiensia no tinan oin-oin, maibe ho respeitu ba sira nia mental no interese sira ne’ebe sira iha. Patrulla ida-idak iha Guia ida. Dala barak, Guia maka elementu ida-ne’ebe bo’ot liu ka ho esperiensia maka’as liu husi patrulla. Ninia servisu maka ajuda organiza ninia patrulla.

Iha Patrullha Preciza Ejiste mak:
- O Totem
- O Grito
- A Bandeirola
- O Lema
- O Livro de Ouro
- Os Cargos
- Canto de patrulha
- Tradições,
- etc…
TOTEM (Simbolu patrulla nian)
[edita]TOTEM nu’udar liafuan ida husi Kulit mean sira no simplesmente hatudu liafuan husi "Logo & Emblema" ka "Arma sira" husi família ne’ebé maka iha momentu ne’ebá.
Eskoteiru ida ne’ebé di’ak hatudu lala’ok di’ak hotu husi ninia TOTEM no buka atu halo tuir. Nune’e, “lince" sei koko sai hanesan observadór di’ak ida no sei la permite" Rusa "ida atu hare’e di’ak liutnn." rapoza"sei sai kuidadu," leaun "sei forte maibé laran-metin.
GRITO (Animal nia lian)
[edita]Kada grupu Patrulla husi Esploradór ida-idak iha ona naran ba animál ida ka manu ida no ema Escuteiru ida-idak iha atu lansa sira-nia lian husi animal, ne’e atu komunika ho nia kolega sira, liuliu iha kalan. La iha Eskuteiru ida mak bele dada an atu hakilar malu duké dada sai nia an rasik. Ne ‘e mak hahalok laran-metin.
Bandeirola (Bandeira ki’ik ida)
[edita]Guia ida-idak tenke hasa’e Bandeira “Badeirola” ho figura animál Patrulla nian, ne’ ebé dada ka borda iha sorin-sorin.
Lema (Fraze hodi fo inspirasaun ba patrulla)
[edita]Kada Patrulamentu ne ‘e sei hili ninia lema, ne’ ebé jeralmente ligasaun ho Animal ida ba animál ida seluk iha Patrulla ne ‘e. Ezemplu, "Maikit" bele hili liafuan sira ne ‘ebé ho naran “Semo a’ as” ba sira nia lema, ka "Castores" bele dehan Servisu di’ak, "Galgos “Asu” " fo laran ba Mate no ho ida ne ‘e duni.
Canto de Patrulha (Patrulla nia fatin)
[edita]
Wainhira la iha fatin Propriu ba patrulla ida, ita bele iha ona sistema almariu ne’ebé hahú husi oras ida ba oin, bele transforma ba patrulla nia fatin ho mesa ida, banku sira, painél sira, no seluk tan., Ho nia dekorasaun sira tuir estilu patrulla ka ekipa ida-idak nian.
Banku sira babain uza atu sai fatin rai “arruma” nebe mak di’ak hodi tau material kampu nian.
Vara Escutista (Vara; ai pedasu)
[edita]Ai-tonka forte ne’ebé sa’ e ba ó besik inus no fahe ba metru no sentimentri hodi sukat. Ai-Pedasu ne’e uza atu halo buat barak, tan ne’e iha tempu badak imi sei hatene katak se imi la foti ai-pedasu hamutuk ho imi, imi sei lakon nafatin.
Livro de Ouro (Livru Murak)
[edita]
Patrulla ida idak tenke iha ninia livru murak rasik
Ne’ebe mak iha laran koalia kona ba historia patrulla ninia.
- Elementu sira husi patrulla ida mak hili (nu’udar ida husi edukasaun no sistema demokrasia).
- Iha Patrulla nia laran, ema hotu-hotu iha kna’ar ida.
Iha patrulla nia laran, ema ida-idak presiza iha kna’ar ida (CARGO), tamba kna’ar ida-ne’e bele sai maneira ida hodi fo motivasaun ba eskuteiru atu partisipa di’ak liu tan. Kna’ar ne’e sai maneira ida atu eskuteiru sente katak nia importante ba patrulla. Patrulla ida-idak presiza eskuteiru ida-idak.
Extrutura ba Patrulla
[edita]Iha patrulla ida-idak, kada eskuteiru iha servisu espesifiku, tuir nian funsaun. Funsaun sira mak hanesan:
Kna’ar sira ne’ebe patrulla hot-hotu tenki iha:
- Guia
- Sub-guia
- Secretário
- Tesoureiro,
- Guarda de Material.
Iha Patrulla ida-idak nia laran bele iha kna’ar tan:
- Animador
- Socorista (Enfermeiru)
- Cozinheiro/Intedente
GUIA/CHEFE Patrulla nian
[edita]Guia hanesan Kondutor Patrulla nian. Guia nia funsaun mak:
- Organiza Patrulla durante servisu patrulla nian, no guia sai responsavel ba Patrulla nia lala’ok hotu.
- Guia tenke fo ezemplu ba nia belun sira. Guia hatene halo buat ne’ebe nia haruaka.
- Treina Sub-Guia atu troka nia, no mos atu dezenvolve nia kapasidade hanesan Lider.
- Hamutuk ho Konsellu de Guia sira, prepara ba formasaun materia ba nia belun sira.
- Tau Matan ba nia belun sira hodi hatene tulun sira.
- Fahe responsabilidade ho nia belun sira: koalia hamutuk ho sira kona ba atividade sira fo korajen ba sira atu hato’o sira nia hanoin.
- Tuir Konsellu de Guia hanesan representante husi nia patrulla
- Nia fahe informasaun ba nia belun sira kona ba konsellu de Guia.
Guia nia Pefil mak hanesan tuir mai ne’e:
[edita]Guia nia dalan la’os atu sai ditator. Guia nia responsabilidade mak fo ezemplu kona ba eskutismu ba nia belun sira. Nia la’os polisia: nia la tenke vijia nia belun sira. Nia Tenki sai lider di’ak hodi fo atensaun ba kada eskuteiru; fo valor ba ema ida idak nia opiniaun; fo konfiansa ba sira; fo korajen ba sira; ajuda sira atu sai kreativu; ajuda sira atu hanoin klean liu kona ba situasaun oi-oin; ajuda sira atu dezenvolve an.
Oinsa sai Guia iha Eskuteiro?
[edita]- Primeiro: Chefe seksaun tenke esplika di’ak ba aspirante hotu saida mak Guia. Chefe tenke esplika kona ba Funsaun guia no kona ba nia Perfil.
- Segundu: Chefe bele prepara atividade oi-oin atu eskuteiro sira bele koñese malu di’ak liu: sira nia kapasidade, sira nia talentu sira.
- Terseiru: Hafoin esplika, chefe sei husu ba patrulla ida-idak atu hili nia Guia, tuir chefe sira nia esplikasaun. prosesu eleisaun tenke demokratiku.
Oinsa troka funsaun eskuteiru nian?
[edita]Objetivu funsaun sira nia mak fo oportunidade ba eskuteiru sira dezenvolve sira an. Kada funsaun ajuda sira atu dezenvolve kapasidade espesifiku. Tamba ne’e, importante tebes atu sira troka funsaun tuir tempu. Sira bele troka funsaun wainhira:
- Termina ona sira nia tempu (hanesan, kada tinan sira simu knar foun).
- Sira nia lalaok la dun di’ak, no presiza aprende buat seluk.
- Chefe mak deside presiza troka.
Sub-Guia
[edita]Depois de Guia Patrulla hili ona, Guia tenke hili ninia tulun nain, ho naran Sub-Guia. Sub-Guia nia responsabilidade mak:
- Se Guia laiha, Sub-Guia troka nia durante servisu; ajuda eskiuteiru sira, organiza enkontru.
- Fo formasaun, hamutuk ho Guia, ba nia belun sira.
- Partisipa iha Konsellu de Guia, hamutuk ho Guia.
Sekretariu
[edita]Durante enkotru, sekretariu hakerek apontamentu sira no halo akta iha Patrulla nia Diariu.
- Hakerek relaotoriu kona ba atividades sira.
- Prepara arkivu/pasta ho informasaun sira kona ba membru patrulla nian (Naran, familia, hela fatin no nst).
- Prepara relatorio ba chefe sira kona ba Patrulla.
- Guia tenke le’e sekretariu nia textu.
Tesoureiro
[edita]- Responsavel ba Patrulla nia osan.
- Buka maneira di’ak atu patrulla hetan osan hodi prepara material no halo atividades
- Halo rejistu kona ba patrulla nia osan.
- Tenke hatudu Patrulla nia rejistu kona ba osan ba Chefe sira no mos ba Patrulla.
Bibliotekário/arquivu
[edita]- Had’ia Patrulla nia fatin, no mos ajuda nia belun sira atu hamos fatin ne’e.
- Prepara biblioteka báziku patrulla nian hamutuk ho tesoureiro.
- Guarda jornal, revista, fotografia no testu oi-oin katak patrulla bele gosta.
Guarda-material ou Logistica
[edita]- Tau matan no rau patrulla nia material sira (Kanuru, katana, tali no nst).
- Prepara rejistu kona ba patrulla nia material sira.
- Hare’e se patrulla presiza materia ruma karik, no hateten ba patrulla.
- Durante akampamentu, tau matan ba material sira atu labele estraga.
- Organiza prepara tenda ou fatin ba acampa patrulla nian wainhira iha akampamentu.
Cozinheiro/a (Tein nain)
[edita]- Prepara material, hamutuk ho Guarda material atu ba tein.
- Prepara livru menu ba hahan patrulla nia durante akampamentu
- Hanorin eskuteiro sira atu tein
- Durante Akampamentu, organiza dapur no fahe servisu ba malu.
Animador
[edita]- Prepara textu ou livru animasaun nian.
- organiza animasaun husi patrulla nian
- Hanorin musika no teatru no animasaun ruma ba malu
- Durante Fogo de Conselho, nia bele sai "Animador"
Sistema Patrulla nia objetivu maka atu fahe responsabilidade ba mane-feto barak. Sistema ne’e fo ba elementu ida-idak responsabilidade rasik ne’ebe di’ak ba patrulla hotu no ajuda elementu ida-idak atu hatene katak nia iha kna’ar ida ne’ebe importante ba Grupu tomak.
Competição Interpatrulhas
[edita]- Sentido de Grupo; “Sentidu Grupu”
- Responsabilidade e Progresso; “Reponsabilidade no Progressu”
- Aplicação durante o desenrolar das fases de um projecto de Unidade;
- Sistema de pontuação;
- Bandeirola de mérito;
patrulla sira ajuda atu fo korajen ba patrulla ida-idak no halo patrulla hakarak hatudu nia kapasidade atu jogu.
Patrulla nia Lisan maka importante tebes hodi halibur no hakbiit patrulla ida. Patrulla ida hetan sentidu kona-ba ninia Identidade no Tradisaun (hanesan ho Patrulla nia Lisan) bainhira elementu ida-idak hahu sente katak Patrulla ida hanesan nia hun.
«O Sistema de Patrulhas não é uma maneira de fazer Escutismo. O Sistema de Patrulhas é a única maneira de fazer Escutismo.»
Baden-Powell