ASEAN

Husi Wikipédia, ensiklopédia livre

ASEAN - Asosiasaun ba Nasaun Sudeste Aziátiku -- nian moris iha tinan 1967 liu husi xamada ida maka naran "Deklarasaun Bankoke", nebe asina iha loron 8 fulan Agostu tinan ida neba liu husi paíz fundador na'in lima maka hanesan (Filipinas, Indonézia, Malázia, Singapura no Tailândia).

Mosu tiha hafoin luta ba poder iha Indonézia (1965-1966) no iha plena faze ba intensifikasaun funu Vietname nian, ASEAN mosu tan hanesan aliansa polítika ida ba "Komunizmu" (liu husi konstituisaun ida "kordaun sanitáriu" haleu Vietname tomak) duké hanesan asosiasaun ida ho pretensaun ekonómika. Maibé, Deklarasaun ne'e la husik atu subliña katak husi nia objetivu prinsipál ida hakarak hamoris lalais nia ekonomia rai neba nian liu husi kooperasaun ho paíz sira seluk.

Hahú iha tinan 1977, maka preokupasaun ekonómika sira ne'e komesa manan importánsia bo'ot ho asinatura, iha loron 24 fulan Fevereiru tinan ida ne'e, husi PTA - "Preferential Trade Agreement". Ne'e pretende sai hanesan instrumentu fundamentál husi aumentu ba troka komersiál sira ho paiz organizasaun nian. Maibé, ida ne'e la pretende atu tuir pasu husi bo'ot integrasaun ekonómika nian nebe maka mai hanesan trilladu, ho ida ne'e, Komunidade Ekonómika Europeia - CEE (agora daun-daun hakoak nasaun na'in sia).

Instrumentu prinsipál ba implementasaun PTA nian, maka hanesan prátika tarifa aduaneira preferénsia ho paiz aderente ho fim hodi aumenta komérsiu internasional intra-asosiasaun. Maski asosiasaun PTA nian, paíz nebe konkorente liu ho sira maka komplementár, mantein polítika defeza husi nia merkadu nasionál. Tanba ne'e, impaktu ba akordu ne'e sai limitadu.

Iha tinan 1992 presiza hein tan hodi haré pasu ida tuir mai, desidi di'ak liu tan ho sentidu ba aumentu efektivu koperasaun ekonómika rejionál nian, ho asesu nebe fásil liu ba merkadu husi paíz sira seluk. De faktu, iha Simeira Singapura nian, iha fulan Janeiru tinan neba nian, membru ASEAN sira (nain ne'en, tau tan ho Brunei Darusalám iha tinan 1984) desidi hodi halao ASEAN Free Trade Association (AFTA) ho prazu tinan 15 hahu iha loron 1 fulan Janeiru tinan 1993. Ne'e hanesan iha programa ona katak AFTA sei hahu ho efetivu iha fulan Janeiru tinan 2008, hahu husi data nebe taxa alfandegária sira iha troka komersial ho membru paiz nian tenki reduz ba intervalo ida husi 0 (zero) to'o porsentu 5 (5%) Eskema ida nebe bolu ho naran "Common Efective Preferential Tariff" (CEPT). Kondisaun esensiál maka hanesan produtu atu troka kumpri xamada regra de origem ho pelo menus porsentu 40 (40%). Ne'e hanesan pelo menus porsentu 40 (40%) husi produtu nia folin tenki iha origen ho paiz ASEAN nian.

Iha tinan 1995 desidi hodi antisipa iha tinan 5 nia laran (iha tinan 2003 no laos iha tinan 2008) hodi hatama iha vigor akordu nebe estabelese tiha ona. Maibé, paiz nebe maka sei adere tarde liu ba ASEAN (Vietname iha tinan 1995, Laos ho Birmánia iha tinan 1997 no Kamboja iha tinan 1999) iha tinan 10 nia laran atu nune'e paiz sira seluk adota tarifa aduaneira desidi ho koletiva tebes ba troka intra-ASEAN nian.

Maske husi nia objetivu prinsipál sai hanesan eliminasau kresente husi direitu alfandegáriu ba komérsiu hotu-hotu ho paiz Asosiasaun nian, rekoñese katak laos posivel hodi realiza maski paiz sira iha posibilidade hodi adapta nia ekonomia nasional ba konkorrénsia externa (rai liur) nia moris.

Komérciu externu ASEAN nian[edita]

Nune'e, de faktu estabelese ona lista produtu nian tolu kona ba sensibilidade husi setor produtivu idak-idak iha kontestu ba ekonomia reziaun nian:

  • Lista husi bens "sensível" nian ida, hanesan bens agríkula nebe la prosesu, ba sira nebe hanesan fo periodu tempu nian ida nebe naruk hodi abranja husi CEPT, tenki iha atensaun ba kazu espesifiku husi paiz no produtu idak-idak.
  • Bens ida nebe hasai ho temporária, ba buat nebe tarifa imposta ba troka intra-rejional sei reduz ba taxa ida husi porsentu 0 - 5 (0-5%), maski hetan sob protesaun tarifária, nebe hatama ona iha polítika governu husi paiz nebe importa/hatama salvaguarda interese husi produtu nasionál balu; no
  • Lista husi bens ekskluzaun efetiva nian.

Implementasaun husi eskema ida ne'e, destinadu hodi aumenta liu tan troka ho paiz rejiaun neba nian nebe produs sira nia ai-fuan. De faktu, troka hirak ne'e sei aumenta husi osan dólar amerikanu biliaun 44 iha tinan 1993 ba biliaun 95 (liu tan dobru) iha tinan 2000, hatudu husi taxa kresimentu anual nian besik porsentu 12 (12%). Resultadu ne'e hanesan katak komérsiu intra-ASEAN nebe hatudu iha tinan 2000 besik porsentu 23 (23%) husi komérsiu internasional rejiaun nian.

Maibé valor/folin ne'e konsidera ona modestu husi observadór balu, maka justifika situasaun ne'e hanesan faktu husi estrutura produtiva husi paiz oin-oin sai konkorrénsia liu tan du ke komplementar. Komplementaridade ho ekonomia nebe maka iha, no entantu, mai aumenta ba buat nebe maka fundamentál ona papel nebe maka halao ona husi empreza estranjeira (rai-liur) nian (ezemplu, hanesan ema Japaun sira) lokaliza ona iha rejiaun paiz oin-oin.

Husi ne'e rezulta katak komérsiu internasional paiz ASEAN nian kontinua dezenvolve nafatin liu-liu ho paiz eksterior (rai-liur) nian ba Asosiasaun.

La kontente ho rezultadu ne'e, no benefisiandu ho tempu nebe lao – nebe kontribui hodi diminui (hatun) sentimentu rekuza nian husi "integrasaun ekonómika" bo'ot ida prefere liu ba fomentu simples ida husi "komérsiu livre" maka iha karákter prosesu hotu-hotu – paiz ASEAN sira desidi ona iha fulan Setembru tinan 2003 iha simeira Phnom Penh (Kamboja) nian, hodi aprova aprofundamentu grau integrasaun ekonómika ho sira duni liu husi konstituisaun Komunidade Ekonómika ASEAN nia. Hanesan ida nebe refere ona iha komunikadu konjuntu nebe divulga ona, ida "maka hanesan AEC, ASEAN (iha tinan 2020) oin mai merkadu ida no baze produtiva únika ida, karakteriza ona husi sirkulasaun livre merkadoria nian, servisu, investimentu no servisu espesializadu hanesan liberdade bo'ot ida husi sirkulasaun kapitál nian".

Timór-Leste[edita]

No Timór-Leste? Oinsa atu artikula buat nebe mosu oras ne'e iha ita nia rai laran, ho ekonomia ida maka sei fraku tebes-tebes iha fatin hotu-hotu, ho movimentu kresente integrasaun ekonómika rejional ida ne'e. Timór-Leste bele hela iha ninin iha prosesu ida ne'e? Buat nebe los maka hanesan susar tebes-tebes hodi hanoin iha Timór-Leste izoladu ida husi rejiaun restu nebe maka besik "naturalmente" insere/hatama...

Maibé, karik buat ne'e los, maka pergunta sira tuir mai hanesan, pelo menus rua: bainhira realiza integrasaun? Ho kondisaun oin sa? Nota katak resposta ba questaun hirak ne'e laos independenti ho nia.

Kona ba pergunta ida uluk, sei hare hanesan quetaun ida laos deit ekonómika maibé mos ho polítika, klaru saida maka sei sai ba autoridade timoroan sira (no sira nia kontraparte husi paiz ASEAN nian) hodi difini kalendariu nebe maka diak liu maibé iha perspektiva ekonómika ida maka tenki previlejia adesaun ida ba médiu-longo prazu.

Kona ba pergunta rua tuir fali, no hatene ona katak ho integrasaun Timór-Leste nian iha ASEAN sei obriga ba redusaun taxa alfandegária no ba liberalizasaun ida husi importasaun tenki uza mekanismu ASEAN nian rasik nebe dehan ona iha leten, temporariamente hodi limita ambos husi efeitu modu nian hodi permit/hatan katak choke kona ba konta públika (redusaun husi reseita aduaneira nian) atu labele bo'ot liu no produtor nasionál sira (ka, diak liu, sira balu) laos deit manan kapasidade nebe presiza hodi rezisti importasaun ba produtu nebe baratu husi paiz sira seluk ASEAN nian maibé, mos ikus mai kapasidade hodi produs, mesak ka iha asosiasaun nia laran ho investor rai-liur nian, hodi halo luan tan fatin ekonomiku nebe maka ASEAN hari hela.

Ligasaun ba li'ur[edita]