Suku Rote

Husi Wikipédia, ensiklopédia livre
Mane no Feto ne'ebe hatais ropa tradisonal husi Suku Rote

Suku Rote (Ema Rote) mak hanesan papulasaun original ne'ebé hela iha Ilha Rote, maioria Ilha sira ne'e besik ho Ilha Timor (Timor-Leste).[1] Ema Rote rasik mos hela besik Ilha sira ne'ebe besik ho sira nia fatin mak hanesan  Ilha NdaoIlha NuseIlha PamanaIlha DooIlha HelianaIlha LanduIlha Manuk, no mos iha ilha ki'ik sira seluk.[2] Iha Matenek nain balu dehan katak Ema Rote original husi imigrasaun Ilha Seram ne'ebe iha Maluku.[3]

Lian husi Suku Rote pasparte husi Lian Austronesia, husi Melayu-Polinesia, ne'ebé hafahe an ba dialetu balu tan.

Maneira Ema Rote buka moris liu husi Agrikultura, Hakiak Animal, Peska, menyadap nira, no mos kerajinan lontar. Fatin ne'ebe hetan asesu ba be'e sira halo hodi sai Natar. Resultado husi Agrikultura maioria husi Natar, Batar, no mos fehuk, no ba fali hakiak animal maioria husi Karau, Sapi, Kuda, no mos Manu. Feto sira hus Rote babain hanorin homan hena tradisonal Rote nian nstt.

Sistema familiar husi Rote mak hanesan familia spesifiku (keluarga inti) ka familia luan (keluarga luas), ho nia sentidu patrilineal no adopta sistema kaben eksogami klan. Konjunto husi familia luan hampsu klan ki'ik sira (nggi leo), konjunto husi klan-klan ki'ik sira hamosu klan bo'ot (leo). Lideransa husi klan hanaran manek ka mane leo.

Suku Rote fiar ba Kriador, hanaran Lamatuan ka Lamatuak. naran sira ne'e simbolu ba Kriador ne'ebe, Regula, no mos fo bensaun, ne'ebe liu husi simbolu krus. Agora dadaun, Suku Rote mos iha ona religiaun hanean Kristaun Protestan, Kristaun Katolik, ka Mulsumano.

Hare'e Mos[edita]

Referensia[edita]

Template:Reflist

  1. Template:Cite book
  2. Template:Cite book
  3. Template:Cite book