Timór Lorosa'e

Husi Wikipédia, ensiklopédia livre
(Redirecionado de Timor-Leste)
Repúblika Demokrátika Timór-Leste      República Democrática de Timor-Leste     
Bandeira Timor-Leste nian Brazaun Timor-Leste nian
Lema: "Unidade, Acção, Progresso"
Lian ofisiál tetun no portugés
Sidade kapitál Dili
Prezidente Repúblika José Ramos-Horta
Primeiru ministru Taur Matan Ruak
Área
 - Total
 - % água
154º boot liuhotu
14.954,44 km²
Insignificante
Populasaun


 - Total (2015)
 - Densidade

153º mais populoso


1.167.242
78,1/km²

Independénsia


 - Deklarasaun
 - Rekoñesimentu

De Portugál


28 fulan Novembru 1975
20 fulan Maiu 2002

Moeda Dólar amerikanu

Doit centavos

Fuzu oráriu UTC +9
Inu nasionál Pátria
TLD (Internet) .tl
Kódigu telefóniku +670

Timór Lorosa'e (Ofisiál iha lia-tetun: Timor-Leste, lia-portugés: Timor-Leste, lia-inglés: East Timor, lia-indonézia: Timor Timur) hanesan nasaun ida ne'ebé moris ikus liu iha mundo rai klaran, tur iha fatin sorin Timur iha Rain Timór, iha sorin ida hetan rai Timór nian rohan hanesan Oe-Kusi (Oe-Kusi Ambenu), iha fali lolon sorin nian kotuk mak Ataúru, nune'e mos iha rain ki'ik oan balu ne'ebé tur iha lolon sorin Timur nian ne'ebá. Rai Timór iha fronteira ho rai seluk mesak ida deit, mak rai Indonézia nian sorin ne'ebé tutan malu ho iha sorin loro-monu ne'ebé fahe malu ho sorin loro-sa'e, iha mos rai sorin nebe tutan malu ho Oe-Kusi. Maibé iha mos fonteira iha tasi ne'ebé ketak malu ho Austrália, Tasi Timór iha kanosan sorin. Dili mak sidade boot liu hotu no hanesan sidade inan ba Timór.

Uluk hanaran Timór-Portugés, tanba rai ne'e Portugál mak ukun to'o tinan 1975, to'o bainhira Indonézia hadau ka halo invazaun. Maibé sai Portugál nian rain ne'ebé la hamerik ketak to'o tinan 1999. Ne'ebé mos sai hanesan provínsia ba "rua-nulu resin hitu" (27ª) ho naran "Timor-Timur". Ema Timór sira hamutuk porsentu "ualunulu" (80%) mak hili ba ukun an iha referendu ne'ebé Nasoins Unidas hala'o.

Lian ne'ebé ema Timor-Leste barak hatene koalia mak tetun.

Iha tinan ikus hirak liu ba, povu Timór-Leste hetan rezultadu impresivu partikularmente iha dezenvolvimentu sosiál no politikál. Ida ne'e largamente tamba sira nia esforsu rasik. Sira moris nafatin durante rejime kolonial, ultrapasa okupasaun tinan 24, no sai independente hafoin lori sofrimentu fenomenal no halo sakrifisiu bo'ot tebetebes.

Maibé dezenvolvimentu ekonomia la'o neneik liu. Timór-Leste maka nasaun ne'ebé kiak liu hotu iha rejiaun, ho rendimentu per kapita $ 370 kada tinan. No agora kiak liu tan: haktuir dada fila ema ONU no kolaboradores tulun nain sira, ekonomia kontinua diminui nafatin. Rádiu ofisiál RTTL

Nia ohin estadu membru CPLP nian.

Organizasaun administrativa[edita]

Ver também: Lista administrativu Timór Lorosa'e nian

Organizasaun polítika-administrativa rai Repúblika Demokrátika Timór-Leste
[1]
Munisípiu (n.º do mapa) Populasaun Rai-balun (km²) Kapitál
Aileu (6) 32.500 729 Aileu
Ainaru (10) 44.100 797 Ainaru
Atauro (14) Vila Maumeta
Baukau (2) 97.600 1.494 Baukau
Bobonaru (11) 90.700 1.368 Maliana
Dili (5) 179.600 372 Dili
Ermera (9) 89.500 746 Gleno
Kovalima (12) 63.900 1.226 Suai
Lautein (1) 52.100 1.702 Lospalos
Likisá (8) 54.800 543 Likisá
Manatutu (4) 34.900 1.706 Manatuto
Manufahi (7) 37.200 1.325 Same
Oe-Kusi (13) 50.500 815 Pante-Makasár
Vikeke (3) 59.600 1.781 Vikeke

Governu no Parlamentu[edita]

Konstituisaun (Lei-Inan) husi tinan 2002 regula ezersísiu podér polítiku nian. Xefe estadu nian ne'e Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta. Xefe governu nian - Primeiru-Ministru Timór Lorosa'e nian, Taur Matan Ruak. Parlamentu Timor-Leste nian ne'e Parlamentu Nasionál. Xefe Parlamentu Arão Noé da Costa Amaral.

Istória[edita]

Loron bot iha istória:

Estadu dezenvolvimentu umanu nian[edita]

Pasu husi progresu jeral ne'e maka evidensia indikadores dezenvolvimentu umanu iha Timór-Leste – iha ne'ebé, maske komesa diak ona, sei do'ok los husi hirak ne'ebé iha nasaun seluk iha rejiaun ne'e. Esperansa moris nian badak, nivel edukasaun ne'e badak no proporsaun a'as husi populasaun moris iha liña pobreza nia okos.

Saúde[edita]

Ospitál iha Hatólia

Estandarte saúde ne'e sei badak tebetebes. Esperansa moris nian iha 2004 nia estimasaun maka tinan 55,5 de'it – tinan 54,0 ba mane no 56,6 ba feto. Povu Timor-Leste nian vulneravel nafatin ba moras respiratoria no tee-been no mos malaria, dengue, TB no lepra.

Sira seidauk hasoru epidemia HIV/SIDA ne'ebé maka'as, mas ema balun hatene kona ba ameasas ne'ebé buat ne'e iha, no ema ituan deit maka hatene oin sa atu prevene. Povu terus tanba saúde ladi'ak, iha parte balu tanba sira seidauk hetan asesu diretamente ba servisu saúde. Be no saneamentu mós menus: metade husi populasaun laiha asesu ba bee ne'ebé sira hemu ho seguru, no 60% laiha saneamentu adekuada.

Iha ambiente saúde ne'ebé perigozu, labarik sira partikularmente esposta: husi kada labarik moris 1.000, serka de labarik 90 maka mate molok halo tinan ida. Sira ne'e vitima husi moras tempu labarik nian ne'ebé maka komun liu, inklui diareia no infeksaun respiratoria aguda; liu husi metade labarik sira iha tinan rua nia okos maka nunka hetan imunizasaun.

Edukasaun[edita]

Eskola Sekundaria Geral Rainha da Paz, Bebonuk, Dili

Estandarte edukasaun mós ladi'ak. Iha 2004, taxa alfabetizasaun adultu nian 50,1% de'it – 56,3% ba mane no 43,9% ba feto. Situasaun ne'e sei di'ak liu tan bainhira labarik barak liu tan maka eskola. Mas labarik barak liu maka la tama: entre 10% no 30% husi labarik tinan iha eskola primaria maka la iha eskola – partikularmente sira ne'ebé husi familia ne'ebé kiak liu. Maske sira rejista, alunus sira iha tendesia atu halo ne'e tarde no depois tenke repete aula fali ka sai; menus husi metade labarik sira ne'ebé maka tama eskola primaria, kompleta edukasaun tinan nen.

Iha mos edukasaun oituan tebe-tebes ba labarik sira ne'ebé maka nia tinan seidauk to'o atu eskola: serka de 2% de'it husi labarik iha tinan lima nia okos maka tama ba eskola pre-primaria ka infantariu ruma. Iha parte seluk husi eskala tinan nia rohan, adultu ituan de'it maka tuir aula alfabetizasaun, karik buat ne'e organiza husi Governu ka ONG sira.

Indise dezenvolvimentu umanu[edita]

Pasu neneik husi progresu iha saúde no edukasaun, rejista tiha ona iha indise dezenvolvimentu umanu (IDU) Timór-Leste nian. IDU sa'e tiha ona durante 1990 depois tu'un iha 1999 nudar rezultadu husi destrusaun fenomenal no dislokasaun durante periodu referendum. Depois nia hahu'u sa'e fila fali, mas IDU Timór-Leste nian sei badak liu nafatin entre nasaun sira iha ASEAN.

Kakiak[edita]

IDU badak Timor-Leste nian ne'e koresponde ba nivel a'as husi rendimentu kiak nian. Liña rendimentu kiak ne'e fiksu iha $0,55 per kapita kada loron. Iha 2001 proporsaun husi populasaun ho rendimentu ida ne'e nia okos serka iha 40% - ki'ik ituan liu de'it duke iha tinan uluk hirak liu ba.

Rendimentu kiak ne'e rejista liu tan iha areas rurais (46%) duke areas urbanas (26%). Maibé iha mós kontradisaun entre areas urbanas diferentes: ki'ik liu iha Dili no Baukau (14%) no a'as liu iha fatin seluk.

Ema ne'ebé kiak liu maka sira ne'ebé menus edukasaun no sira serbisu barak liu maka iha area agrikultura. Faluk no oan kiak husi rezistensia, veteranu no antigu soldadu labarik sira mós, inklui sira ne'ebé maka kiak liu. Espesialmente labarik sira ne'e maka disvantajen no vulneravel – ida husi sanulu – ne'ebé maka lakon parenti ida ka liu.

Buat ida atu sukat luan liu tan kakiak maka indice pobreza umanu (IPU) ne'ebé maka konsisti husi medida kompostu privasaun ne'ebé kombina probabilidade husi sobrevivensia to'o tinan 40, analfabetizmu, proporsaun labarik hirak ne'ebé nia todan menus no proporsaun husi sira ne'ebé maka falta asesu ba bee mos. Desde 2001, Timor-Leste nia IPU aumenta, mas ituan de'it; progresu iha sobrevivensia no alfabetizasaun hanesan taka deit deteriorasaun estandarte moris nian.

Inseguransa alimentar[edita]

Estandarte saúde mós resultadu husi falta ai-han. Uma kain rurais barak maka falta ai-han durante fulan ne'ebé susar husi Novembru to'o Fevereiru. Agora dadaun ne'e 64% husi populasaun sira sofre inseguransa alimentar.

Inseguransa ai-han ne'e iha parte balun tamba nivel badak husi produsaun aihan – konsekuensia ida husi rai ne'ebé ladiak no jeralmente tanba teknolojia nivel badak, aumenta tan ho fallansa kolleita ne'ebé a'as, antes no depois de kolleta. Problema seluk tan maka distribusaun: agrikultor barak maka ladun iha kapasidade armazenamentu no hatene katak susar atu lori sira nia produtus ba merkadu.

Dezigualdade jeneru[edita]

Feto iha Timor-Leste sofre diskriminasaun boot – iha uma-laran, ka serbisu-fatin no iha komunidade. Labarik feto sira barak liu maka sai husi eskola duke labarik mane no kuaze dois tersus husi feto sira iha tinan 15-60 maka analfabeta (la hatenen le no hakerek), kompara ho menus husi metade mane sira nian. Feto mos sofre diskriminasaun iha serbisu fatin, sira ladun serbisu iha forsa traballu formal sira hetan pagamentu ituan liu duke mane.

Feto agora iha asesu liu ba informasaun kona ba reprodusaun mas barak maka ladun hetan asesu nafatin ba servisu planeamentu familiar. Nudar rezultadu, feto Timor-Leste iha tendensia atu iha taxa fertilidade a'as no barak maka mate wainhira hahoris – taxa mortalidade materna ne'e to'o 800 per 100.000 hahoris.

Amplitude diskriminasaun hasoru feto maka evidenti iha indice dezenvolvimentu relasiona ho jeneru (IDJ). Ne'e hatudu inkrementu ituan desde 2001, maior parte tamba rendimentu feto nian sa'e, maske ne'e iha pontu balun bele taka dezempeño ladiak iha edukasaun.

Preokupasaun seriu ida tan maka violensia bazeada ba jeneru. Feto kontinua nafatin sai subjetu ba violensia domestika, asediu seksual iha serbisu fatin, violasaun no formas maustratus seluk tan no abuzu seksual. Serka de metade husi feto sira sofre formas violensia balun iha sira nia relasoens intimas.

Infrastrutura no komunikasaun sira[edita]

Obstaklu signifikativa ida atu hasa'e nivel dezenvolvimentu umanu maka estadu husi infrastrutura nasaun nian. Timor-Leste iha rede razoavel ida husi estradas prinsipais mas estradas sekundarias no tersiarias ne'e menus dezenvolvidus no durante tempu udan atu tama ba suku barak ne'e ladiak.

Fornesimentu eletrisidade mos la hanesan. Servisu ne'e razoavel diak iha areas urbanas, kobre uma kain 92% iha Dili no Baukau, mas ne'e kobre deit 10% uma kain iha rurais: lolo'os ne'e iha tinan hirak liu ba proporsaun husi rezidentes rurais ne'ebé maka hetan kobertura eletrisidade atualmente diminui. Ema hirak ne'ebé hela iha sentrus urbanas prinsipais nia liur mos hetan servisu telekomunikasaun ne'ebé limitadu tebe-tebes.

Ambiente[edita]

Lafaek (Crocodylus porosus) iha Aileu

Ema Timor barak maka depende ba estadu husi ambiente natural. Infelizmenti, buat ne'e sai a'at lalais liu tan. Agrikultura tesi no sunu, aumenta tan ho tesi ai ne'e la sustentavel iha dekadas no ahi han ailaran esposta tiha rai, no be sulin maka'as dasa tiha rai bokur. Buat ne'e sai a'at liu tan ho buka ai ba sunu: fonte enerjia prinsipal ba rezidentes rurais sira. Buat ne'e mos perigozu ba ema nia saude: sunu ai la ho efisienti iha dapur ne'ebé ventilasaun ladiak ne'e, maka faktor signifikativa ida ba moras respiratoriu.

Kombate kakiak rural[edita]

Karik Timor-Leste hakarak hamenus nivel kakiak, nia sei persiza kresimentu ekonomia sustentavel. Kresimentu husi buat ruma ne'e sei susar atu komprende; ekonomia kontinua diminui nafatin haktuir dadafila tiha ema ONU nian. Saida maka sei persiza iha aban bain rua, nu entantu, ne'e la'os kresimentu husi buat ruma ida, mas kresimentu pro-kiak ne'ebé ekitativu no kria empregu sufisiente ba forsa traballu Timor-Leste nian ne'ebé maka aumenta tan. Ne'e mos persiza atu sustentavel, no la esplora rekursus naturais barak liu tan – no mos bazea ba aktividades ne'ebé bele ajuda atu hasa'e kultura no identidade nasional.

Agrikultura no dezenvolvimentu rural[edita]

Arkitetura tradisional Lospalos

Kresimentu tengki hahu'u ho agrikultura, ne'ebé maka fo serbisu ba serka de kuartu tolu husi forsa traballu. Agrikultor barak liu maka moris ho kultura subsistensia, fo serbisu ba membrus familia iha parsela rai kikoan ida. Media husi propriedade rai ne'e serka de 1,2 hektares. Agora ne'e produtividade ne'e badak: output kada traballador ne'e ki'ik liu un desimu duke sira ne'ebé iha industria no servisu, no nudar rezultadu ida, agrikultura ne'e hamosu deit un kintu husi PIB.

Produtividade badak ne'e bele mai husi klima ne'ebé la favoravel, rai bokur ne'ebé ladiak, no ladun iha estrada no infrastrutura seluk tan. Mas iha numerus balun husi restrisoens seluk ba dezenvolvimentu agrikultura. Jeralmente agrikultor sira falta input no makinaria, no mos jestaun no kompetensia seluk tan ne'ebé maka bele halo sira foti vantajen husi nivel teknolojia ne'ebé a'as liu. Sira mos infrenta restrisoens finanseiras: sira laiha asesu diretamente ba kreditu, no mezmu sira lakohi investe tamba sira laiha garantia titular ba sira nia rai.

Timor-Leste persiza atu dezenvolve sektor agrikultura dinamiku ne'ebé maka la'os hamosu deit rendimentu barak liu tan ba agrikultor sira, mas mos kria oportunidade ba empregu iha sektor seluk. To'o agora polítika Governu atu alkansa buat ne'e konsentra tiha ona ba fornese infrastrutura no servisus sosiais, mas oferese deit servisus ekonomikus limitadus ho espektativa katak sektor privadu sei muda atu taka koak. Mas, sektor privadu ne'e sei iha faze embrionaria, tamba ne'e maka Governu sei persiza nafatin atu toma lideransa mezmu ba servisu ekonómiku sira.

Dalan ba oin ne'e provavelmente bazea ba kombinasaun husi opsaun ida ka liu husi opsaun báziku ha'at tuir mai ne'e:

  1. Dezenvolve servisu governu – governu sei fornese servisu hirak ne'e ba oin to tinan lima ka sanulu ate sektor privadu sira nia dezenvolvimentu sufisiente ona atu toma pose.
  2. Fó korajen ba organizasaun lokál sira – governu no parseiru dezenvolvimentu tengki fo korajen atu hari'i koperativa, asosiasoens agrikultores no grupus utentes.
  3. Involve ONG – reforsa ONG no organizasaun sosiedade sivil sira seluk, atu sira bele fornese servisu sira.
  4. Fó korajen ba sektor privadu – governu bele fo korajen ba sektor emprezarius sira ne'ebé maka iha interese atu fornese servisus, liu husi dedusaun impostu no asesu ba kreditu.

Kualker balansu iha provizaun, Timor-Leste urjentemente persiza estratejia ne'ebé maka klaru ba dezenvolvimentu rural pro-kiak. Ne'e mos sei persiza investimentu publiku bo'ot liu tan no mos kordenasaun diak liu tan ho administrasaun, tamba responsabilidade ba dezenvolvimentu rural ne'e fahe ba ministeriu no ajensia balun.

Prioridade ida imediata liu maka tengki hadi'a servisu kreditu. Opsaun ida maka hari'i Banku Dezenvolvimentu Rural, nune'e mos fo korajen liu tan ba banku komersial sira atu fo imprestimu.

Reforma agraria mos tengki liga ba buat ne'e, atu distribui fila fali propriedade agrikultura no atu fo titulu propriedade nian atu uza nudar garantia. Mos importante hotu atu hari'i kooperativas produtus no merkadoria barak liu tan, no mos kooperativas transportes atu liga areas produsaun prinsipal ho merkadu konsumu ne'ebé importante liu. Ho asesu diak liu tan ba merkadu, agrikultores sira bele diversifika produsaun husi manu domestika no manu tolun no investe barak liu tan iha hakiak animal nian.

Sektor peskas mos bele diversifika hodi habo'ot tan aktividade peskas nian ba espesies ne'ebé moris iha tasi klean.

Objetivu Dezenvolvimentu Mileniu[edita]

Nudar pais independenti ne'ebé foun liu, Timór-Leste hahu'u ODM ne'e tarde. Iha mundu tinan atu hahu'u objetivu hirak ne'e maka 1990. Maibé tinan 1990 ne'e la propriu ba Timor-Leste, ne'ebé maka foin hetan independensia hafoin tinan sanulu ba oin. Tinan ne'ebé maka propriu atu hahu'u maka 2001. Ne'e signifika katak emves de hamenus kiak ba metade entre 1990-2015, Timór-Leste nian objetivu atu hamenus kiak to'o serka de un tersu entre 2001 no 2015. Maski ho ajustamentu hanesan ne'e, Timor-Leste infrenta dezafiu bo'ot.

Relatoriu Dezenvolvimentu Umanu Global ba 2003 hatama Timór-Leste ba lista prioridade ne'ebe prioridade a'as liu iha 59 paizes ne'ebe maka persiza asoens urjenti atu alkansa ODM.

Investimentu hira maka Timór-Leste persiza atu bele alkansa ODM? Ne'e susar atu halo estimasaun tamba paiz ne'e iha dadus ne'ebe ituan tebe-tebes liu husi estudus empirikus balun ne'ebe maka bele sujere kona ba impaktu husi investimentu oinsa deit maka sei persiza. Mas, posivel atu hetan ideias balun kona ba saida maka persiza atu hare'e uluk ba saida maka nia bele halo atu alkansa objetivu pobreza nian, no depois kusta hira maka persiza para atu fornese servisu publiku ne'ebe efektivu.

Rekerimentu baziku atu alkansa objetivu pobreza maka kresimentu ekonomiku. Mas ne'e importante katak kresimentu ne'e la'os halo balansu ho aumenta disigualdade. Ne'e bele halo ilustrasaun ida ho senario diferente tolu: kresimentu pro-kiak ne'ebe estandarte atu sukat disigualdade, koefisiente Gini, tu'un 0,5% pur anu; kresimentu netral iha ne'ebe koefisiente Gini nafatin hela deit; no kresimentu anti-kiak iha ne'ebe koefisiente Gini sa'e 0,5% pur anu. Se kresimentu ne'e netral, no laiha mudansa iha koefisiente Gini, maka atu hamenus kiak to un tersu husi taxa kresimentu anual ne'e serka de 4%. Se kresimentu ne'e pro-kiak, maka taxa ne'e persiza deit husi 3% to'o 4%. Mas se buat ne'e anti-kiak, nia persiza iha 5%. Investimentu hira maka persiza atu alkansa nivel kresimentu nesesariu?

Tuir senário kresimentu pro-kiak, média total husi investimentu anual, públiku no privadu, sei persiza $ 48 milloens; tuir senário netral nian, $ 55 milloens; no tuir senário anti-kiak média ne'ebe persiza maka $ 65 milloens.

Kalkulasaun ne'e nesesariamente sujestivu, mas ne'e subliña importánsia atu tuir estratéjia kresimentu ne'ebe maka la lo'os ba kiak sira. Kustu atu alkansa ODM restantes alkansa objetivu pobreza nian rasik ne'e tengki kontribui mos atu alkansa ODM sira seluk. Mas atu alkansa objetivu sira seluk hotu mos presiza investimentu espesifiku iha sektores sira hanesan edukasaun, saude, fornesimentu be no saneamentu. Estimasaun kona ba hira maka persiza ne'e sei depende ba hipoteses barak no marjen ne'e bele bo'ot ituan – husi $ 63 milloens to $ 137 milloens pur anu. Tuir hipotese ne'ebe maka plausivel liu, media ne'e maka $ 63 pur anu.

Bazeadu ba exersisiu rua ne'e, ba probreza no setores tolu ne'e, total kustu anual ba tinan 12 ba oin mai atu alkansa ODM nia marjen husi $ 122 milloens tuir sirkunstánsia ne'ebe maka favoravel liu, to'o $ 203 milloens pur anu ba menus favoravel. Ne'e hatudu katak prinsipalmente posivel atu alkansa objetivu hirak ne'e tamba figura favoravel ne'e atu hanesan ho nivel agora nian, $ 125 pur anu.

Doit centavos 50 (tinan 2003)

Fundus ba investimentu sei mai husi ne'ebe? Maske investimentu privadu tengki iha parte importante atu estimula dezenvolvimentu ekonómiku, ba tinan sanulu oin mai, pelu menus fontes husi fundu barak liu maka mai husi despeza publiku. Orsamentu preliminar ba 2004-2005 indika katak rekerimentu total ba despeza públiku ba tinan ha'at oin mai maka $ 983 milloens. Reseitas internas, inklui hirak ne'ebe husi Tasi Timór, sei taka liu husi metade ne'e, husik hela koak iha fiskal liu husi periodu ne'e, liu husi $ 480 milloens, ka média serka de $ 120 tinan ida-ida.

Desde ne'e maka, iha estimasaun seluk ne'ebe maka sujere katak defisit badak ne'e nudar rezultadu husi ko'a despezas no aumenta iha reseitas, partikularmente husi mina. Mas sei iha falta nafatin ba rekursu signifikativa. Oin sa maka bele taka falta ne'e? ODM dawalu ne'e enfaze katak alkansa objetivus hirak ne'e la'ós de'it nasional mas responsabilidade globál hotu. Timór-Leste, hanesan mos nasan ho rendimentu kikoan sira seluk, tenke depende ba apoiu husi parseiru dezenvolvimentu, inklui doador bilaterál, organizasaun internasionál sira, fundasaun privadu no públiku, no ONG internasionál sira.

Despezas hotu-hotu ne'e tengki foka ba setores prioridades ne'ebe maka bele ajuda kiak sira. To'o ohin loron Timór-Leste iha repertoriu diak ida: Fundu Konsolidadu ba Timór-Leste (CFET), pur izemplu aloka serka de 35% husi total ba saude no edukasaun. Mas iha preokupasaun kona ba distribuisaun investimentu ba nasaun tomak. Agora ne'e parte bo'ot husi despezas CFET nian kontinua nafatin ba Dili; un tersu husi total despeza públiku no un kintu husi bens no servisus maka ba munisípiu sira. Tamba ne'e maka Governu sei buka tuir dalan atu muda rekursu sira no autoridade atu halo desizaun ba munisípiu sira.

Serbisu hamutuk: institusaun no parseria sira[edita]

Timór-Leste iha liña oin husi partisipasaun popular. Husi períodu rezisténsia mai oin, nia institusoens nasionál sira mantein tiha ona parseria serbisu ne'ebe metin ho povu – evidenti, pur izemplu iha prosesu konsultasaun masa ne'ebe maka lori ba Vizaun Nasionál ba preparasaun Planu Dezenvolvimentu Nasionál nian.

Laiha falta de rezolusaun polítika iha leten atu fo korajen ba partisipasaun. Dezafius maka atu asegura katak povu husi nasaun tomak iha oportunidade atu hetan vantajen husi oportunidades hirak ne'e. Fundazaun baze ba parseria sira ne'e tenke institusoens nasionais sira ne'ebe ke diak. Timór-Leste hahu'u diak tiha ona iha estabelesimentu institusoens bázikus husi administrasaun públiku, maske barak maka sei persiza atu reforsa tan iha tinan barak oin mai. Iha mos isforsu agora atu hari'i institusoens foun.

Desentralizasaun no governu lokál[edita]

Parlamentu Nasionál Dili

Atu alkansa ODM persiza polítika nasionál ne'ebe efetivu, mas serbisu barak liu maka tenke halo iha nivel lokál no liu-liu iha áreas rurais. Timór-Leste seidauk desentraliza to'o iha pontu balun. Konstituisaun desidi tiha ona vizaun nesesária husi governu desentralizadu, mas poder sei nafatin iha sentrál. Desentralizasaun foti formas barak husi dekonsentrasaun.

Prinsipalmente, dekonsentralizasaun tenke halo servisus efisienti liu tan ho husik sira atu adota besik liu tan tuir nesesidades lokál nian. Mas hare'e ba pesoál no rekursu ne'ebe ituan ne'e, ne'e sei han tempu tinan sanulu ka liu tan atu implementa desentralizasaun ho efetivu liu tan. Mas iha tinan primeiru sira ne'e governu tenke foka ba desentraliza prestasaun servisu nian – karik ho organiza husi sentrál ka ho hari'i repartisaun departamentu nasional nian iha sentrus rejionais balun. Hafoin, wainhira rekursu, no pesoal kualifikadu iha ona, governu bele transfere autoridade ba korpu lokál sira gradualmente.

Desentralizasaun persiza atu hare'e mos ba dimensaun politika sira, inklui estrutura poder lokal nian. Maka ho transfere responsabilidade no rekursus vertikalmente husi sentral ba governu rejional no lokal, governu sei persiza atu haburas rede horizontál sira ne'ebé maka bele halo governu rejionál no lokál atu halo ligasaun ho aktor naun-estatál sira.

Parseria no aliansa sira[edita]

Maria da Fátima iha Dili

Entre sira ne'ebe maka importante liu maka organizasaun naun governamental sira, ne'ebe nia numerus liu 400 iha rai-Timor-Leste. ONG nasional, iha balun maka ligadu ba Igreja Katolika, ne'ebe maka aktivu ona iha area barak inklui edukasaun, saude, projetus be no saneamentu, peskiza no advokasia no mos direitus umanus no dezenvolvimentu. Adisionalmente, liu un kuartu husi ONG sira ne'e maka internasional – dala barak konsentra ba hari'i kapasidade liu husi edukasaun no formasaun, no mos servisu saude no dezenvolvimentu komunidade nian.

Kooperativa sira mos iha fatin importante. Familia agrikultura subsistensia sira iha tina ona kultura kooperasaun liu husi redi organizasaun agrikultora sira nian, no potensial husi kooperativa foun sira ne'e nudar evidensia husi susesu Cooperativa Café Timor nian.

Media mós bele kontribui, la'os deit nudar fontes informasoens no edukasun publika iha area hanesan neba kona ba agrikultura, saude no saneamentu, mas servi mos nudar asu guarda publiku nian ne'ebe maka loke sai korupsaun no mos direitus umanus no abuzus sira seluk tan.

Dezenvolvimentu kapasidade[edita]

Institusoens hirak ne'e hotu-hotu sei iha papel importante iha dezenvolvimentu futuru Timor-Leste nian. Mas sira iha frakeza ne'ebe komun – falta ema kualifikadu. Prioridade ida ne'ebe maka urjenti liu ba Timor-Leste maka tengki hasa'e nivel edukasaun nian, kualifikasaun no kapasidade- karik iha servisu publiku, iha ONG no sosiedade sivil, ka iha sektor privadu.

Governu iha planu atu mantein nafatin numerus husi funsionariu publikus permanente to'o 17.200, ne'e rezolve ona iha kazu balun ho rezultadu lo'os: polisia no forsa defeza iha ona ema no ekipamentus to'o nivel razoavel. Mas iha fatin seluk ema seidauk to'o. Pur izemplu, traballadores ekstensaun agrikola ne'e iha ituan lo'os. No pratikamente planu investimentu setores hotu-hotu governu nian subliña katak falta ema kualifikadu. Seriu hanesan mos maka falta kapasidade husi ema ne'ebé maka serbisu: kualidade ema nian ne'e variavel tebe-tebes no barak maka persiza formasaun kontinuada.

Kompetensia balun ne'ebé falta ne'e bele taka ho kontribusaun husi organizasaun sosiedade sivil nian, mas sira mos falta ema kualifikadu. Governu mos tengki bele fo kontratu sai aktividade sira balun ba sektor privadu, mas iha ne'e mos oportunidades limitadu tebe-tebes tamba setor privadu ne'e sei kikoan nafatin.

Entretantu, tengki halo prioridade atu halo efisienti liu tan pesoal governu no konsultór estranjeiru sira – asuntu ida ne'ebe departamentu governu barak maka tenke enfrenta. Ema la persiza deit atu dezenvolve sira nia kompetensia mas persiza oportunidade atu uza no aplika buat ne'e. Tamba ne'e maka governu persiza atu fo atensaun didiak ba ambiente serbisu ba funsionáriu publiku sira – inklui promosaun oportunidade no estrutura insentivu sira atu asegura katak funsionáriu iha motivasaun atu dezenvolve sira nia kompeténsia.

Desizaun vitál sira ba futuru[edita]

Timor-Leste sobrevive periodu traumatiku husi ninia istoria. Nia povu hatudu reziliénsia no determinasaun extraordinaria atu mantein nia destinu iha sira nia liman rasik. Agora sira iha prosesu atu forma destinu ne'e, halo desizaun vitál sira barak ne'ebe maka sei determina kursu pais nian ba tinan sanulu oin mai.

Iha ne'e, sira tenke bele atu depende ba sira nia kolega barak husi rai li'ur, karik iha termu forma efektivu husi dezenvolvimentu kooperasaun, ka bele hetan asesu justu ba sira nia rekursu naturál rasik. Mas maioria husi luta ne'e sei besik liu ba uma, hanesan ema Timor sira halo tranzisaun difikuldade ida husi sosiedade ne'ebé forsa liur maka domina no adultera ba bazeadu ba pais nia tradisaun sosiál no realidade ekonómika sira. Sira iha sira nia vizaun rasik husi ne'ebe maka sira hakarak atu ba, husi nasaun ne'ebe maka sira hakarak atu sai nudar. Mas realiza katak vizaun ne'e sei naruk no kna'ar ne'ebe susar no desizaun doloroza barak maka hein iha oin.

Mapa[edita]

Nebá mos[edita]

Ligasaun ba li'ur[edita]

Commonscommons:Main Page
Commons
Commons: East Timor – Imajen sira

Blog Timor-Leste nian[edita]


Komunidade Rain Ne'ebé Ko'alia Lia-Portugés (CPLP)
Angola | Brazíl | Giné-Bisau | Kabuverde | Mosambike | Portugál | Saun Tomé no Prínsipe | Timór Lorosa'e


Ázia
Afeganistaun | Arábia Saudita | Arménia | Azerbaijaun | Bangladexe | Barein | Birmánia | Brunei | Butaun | Ejitu | Emiratu Arabi Naklibur Sira | Filipinas | Iemen | Índia | Indonézia | Irake | Iraun | Izraél | Japaun | Jeórjia | Jordánia | Kamboja | Katár | Kazakistaun | Kirgizistaun | Koreia Norte | Koreia Súl | Kuwait | Laos | Líbanu | Malázia | Maldivas | Mongólia | Nepál | Omán | Pakistaun | Palestina | Rúsia | Singapura | Síria | Srilanka | Tailándia | Taiwán | Tajikistaun | Timór Lorosa'e | Turkia | Turkomenistaun | Uzbekistaun | Vietname | Xina
  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 Seeds of Life, abgerufen am 5. Juli 2014